Lapseea kõrge IQ ennustab pikka eluiga
Terav mõistus võib tähendada ühtlasi pikka elu, selgus Suurbritannia teadlaste uurimusest. Lapseea vaimsed võimed ennustasid eluea pikkust 2200 inimesel, kes tegid IQ testi aastal 1932, kui nad olid 11-aastased, kirjeldas British Medical Journal tulemuste päritolu.
Ian J. Deary Edinburgh’i ülikoolist ja tema kolleeg Lawrence J. Whalley võtsid vaatluse alla meeste ja naiste elukäigu, kes olid teinud IQ testi Shotimaal Aberdeenis koolis käies.
30 punkti tähendab aastaid
Teadlased leidsid, et mida kõrgema tulemuse oli inimene koolis käies IQ testis saanud, seda väiksema tõenäosusega suri ta enne 76. eluaastat. Näiteks testis 115 punkti saanud naine oli kaks korda suurema tõenäosusega elus kui 85 punkti kogunud naine. Testi eest 85 ja 115 punkti saanud mehi võrreldes oli kõrgema skooriga meeste tõenäosus vähemalt 76-aastaseks elada kolmandiku võrra suurem kui 85 punkti kogunud meestel.
“Üldiselt on madalama sissetulekuga inimestel kehvem tervis ja nad surevad varem,” kirjutasid Deary ja Whalley oma töö kokkuvõttes. “Sissetulek, sotsiaalne staatus, haridus ja vaimne võimekus on omavahel tihedalt seotud.”
Siiski on nende sõnul veel vähe teada IQ, eluea pikkuse ja varase surma riskide seostest.
IQ mõjutab elustiili
Teadlased võtsid tulemuste arvutamisel arvesse mitmeid sotsiaalseid faktoreid, nagu isa töökoht ja see, kui palju inimesi kui suures majapidamises koos elas.
Uurimuse autorite sõnul on paljud sotsiaalsed tegurid lapsepõlves seotud inimese tervisega hilisemas elus. “Paljud tegurid, nii geneetilised kui elustiilist tulenevad, võivad selgitada seoseid lapsepõlve IQ ja eluea pikkuse vahel,” märkis Deary. Ta ütles, et 11-aastaste IQ-s võivad kajastuda juba lapse sünni-eelne areng, toitumine lapsepõlves ja palju muud. Kõrgema IQ-ga laps võib käia aktiivsemalt trennis, süüa tervislikumalt, mitte suitsetama ja alkoholiga liialdama hakata ning hoiduda teistest terviseriskidest ka täiskasvanuikka jõudes.