Depressioonis mees - potentsiaalne mõrvar?

Varjatud depressioon muudab mehe justkui teiseks inimeseks

Möödunud aasta detsembris lasi Bostoni lähedal 42-aastane tarkvaratestija Michael McDermott maha seitse kolleegi. Ehkki pole teada, milline oli tema vaimne tervis tol tunnil, raviti tal 12 aasta eest haiglas depressiooni.

Sarnased tapmisjuhtumid pole enam haruldased. 1999. aasta märtsis avas meestöötaja Irvingis kolleegide pihta tule, tappes viis inimest. Neli kuud hiljem tappis üks kehvasti investeerinud ja suure hulga raha kaotanud mees Atlantas üheksa inimest. Sama aasta augustis tulistas Alabama ehitustööline kahte kolleegi ning hiljem tappis kontoris veel ühe inimese.

1999. aasta jooksul pandi Ameerika Ühendriikides toime 645 töökohaga seotud mõrva. Enamik tapetuist pidas suhteliselt ohtlikku ametit, nagu politseinik või baarmen. Kuid järjest rohkem satub ohvrite sekka tavalisi kontoritöötajaid, kelle mõrvariks osutub mõni kolleegidest

Enamik töökohal vägivallatsejaist olid 25-45-aastased mehed. Hiljem nende tausta uurides selgus tihti, et neil oli probleeme kas tööl või isiklikus elus. Tagantjärele tarkuse järgi oli nende käitumises juba varemgi märke võimalikust agressiivsusest. Lisaks oli paljudel vägivallatsejatel varem esinenud tõsiseid meeleoluhäireid.

Depressioon algab stressist

See, mis võib mehe käitumist mõjutada ja viidata, et miski on korrast ära, on tõsine stress. Stress iseenesest ei pane inimest vägivallatsema, kuid võib areneda seisundiks, kus vägivald või suitsiid muutuvad juba tõenäoliseks.

Igal inimesel on elus masendusperioode, need on normaalsed ja loomulikud reaktsioonid elus ette tulevatele olukordadele. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek suure ohu ning koormuse tingimustes töötamiseks. Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist, näiteks psüühiline pinge või trauma.

Stressisituatsioonis rakendab inimene alateadlikult tööle kompensatoorsed mehhanismid. Naiste levinumad stressi leevendamise moodused on nutmine, enda tühjaks rääkimine ja füüsiline kontakt.

Meestel on nii bioloogiliste iseärasuste kui ka kasvatuse tõttu sellised kaitsemehhanismid teisejärgulised. Mehe stressi esmane väljund on agressiivsus. Stressiga toime tulekuks kasutavad mehed tavaliselt selliseid võtteid:

• Mõni leiab abi spordist.
• Mõni otsib abi alkoholist, mis lõõgastab tahtele allumatuid lihaseid. Paraku ei oska paljud mehed sellises olukorras piiri pidada ja kipuvad alkoholi kuritarvitama.
• Tõhus stressi leevendamise viis on meeste jaoks seks, kuna ejakulatsiooni tagajärjel käivitub mehel palju energiat nõudev valgu taastootmine. Sarnaselt maandab pingeid ka onaneerimine.
• Mõni mees võitleb stressi vastu nii, et tekitab enda jaoks uue pingeolukorra. Näiteks ohtlikule ehitus- või puurtornitööle minek asendab senise pinge uuega.

Pingeseisundi püsimisel, mis võib kesta sõltuvalt isiksuse omadustest kuid või aastaid, või probleemide lisandumisel areneb stressist välja püsiv meeleoluhäire depressioon. Uuringute põhjal võib kuni neljandik naistest ja kuuendik meestest elu jooksul põdeda depressiooni.

Meestel eelkõige käitumishäired

Aastaid on depressiooni peetud naiste haiguseks. Depressiooni esinebki naistel kaks kuni neli korda sagedamini kui meestel. Ometi näitab statistika, et mehed sooritavad enesetappe naistest neli korda enam (National Institute of Mental Health). Hoopis rohkem kui naised, on mehed hädas alkoholi ja narkootikumidega ning mehed kalduvad rohkem vägivallatsema.

Klassikalisteks depressiooni sümptomiteks loetakse meeleolu alanemist, huvide ja elurõõmu kadumist ning energia vähenemist. Haiguse diagnoosimiseks on vaja veel rida erinevaid sümptomeid, ometi ei pruugi depressioon olla alati kergesti avastatav ja sarnaste tunnustega.

Meestel võib depressioon kulgeda naistest oluliselt erinevamalt ja ilmneda hoopis:

• stressitaluvuse langusena
• ärritatavuse tõusuna
• impulsiivse käitumisena
• agressiivsuse suurenemisena
• alkoholi kuritarvitamisena
• otsustusvõimetusena
• läbipõlemissündroomina

Meeste depressiooniga käivad tihti kaasas käitumishäired, ennasthävitav elulaad, motivatsiooni alanemine ning kõigele käegalöömise meeleolu. Tüüpiline on vähene stressitaluvus ja hommikune pahur meeleolu. Depressiooniga kaasneb negativism, eitav suhtumine kõigesse, suurenenud ärrituvus ja ägestumine.

Just käitumishäirete tõttu ei pruugi mehe depressiooni tunnused mahtuda depressiooni tavapärase sümptomaatika alla. Sageli satuvad depressioonis mehed ebatüüpiliste kaebuste tõttu hoopis südamearsti või teiste spetsialistide juurde. Puuduliku haiguspildi kirjelduse ja segadusse ajavate kaebuste tõttu otsivad arst ja patsient pikka aega kehalist haigust. Sageli alles mõned kuud või isegi aastad hiljem satub meespatsient kas alkoholi kuritarvitamise või süveneva suitsiidiohu tõttu psühholoogi või psühhiaatri konsultatsioonile.

Hirm kaotada autoriteet ja mehelikkus

Vaid 20-30% antidepressantidest on välja kirjutatud meestele. Tegelik ravi saavate meeste arv on veelgi väiksem. Depressioon on meestel aladiagnoositud ja alaravitud ning see on peamine põhjus, miks mehed sageli vägivallatsevad ja miks nende seas on rohkem enesetapjaid.

Erinevate uuringute põhjal paraneb ravimite, psühhoteraapia või nende kombinatsiooni tulemusena enam kui 80% patsientidest. Ülejäänud saavad küll abi, kuid neil depressioon kordub. Kaasaegsetel antidepressantidel ei ole enam ebameeldivaid kõrvaltoimeid ja nende efektiivsus on paranenud.

Paljud depressioonis inimesed arvavad, et suudavad ise ilma professionaalse abita toime tulla. Paljud ei julge oma probleemi tunnistada, sest levinud arvamuse järgi tähendab psühhiaatri poole pöördumine vaimuhaigust, mis omakorda tähendab tõrjutust ja hukkamõistu.

Meestel on eriti raske probleeme tunnistada, sest oma nõrku külgi näidates kardavad nad naistest rohkem kaotada oma autoriteet ja mehelikkus.

Kui palju on Eestis neid mehi, kellel on diagnoosimata ja ravimata depressioon? Kas usud, et mõni sinu kolleeg võib ühel päeval ohtlikuks muutuda?