Reloxin silub murekortse?

Uurimused uut tüüpi botuliintoksiiniga Reloxin tõestavad, et süstid kustutavad keskmised ja sügavad otsmikukortsud kiiresti ja turvaliselt ning tulemus püsib ligi aasta. Mõningatel juhtudel hakkasid kortsud haihtuma juba 24 tunni järel, kirjutas doktor Ronald Moy plastilise kirurgia ajakirjas Archives of Facial Plastic Surgery.

Reloxin on bakteri Clostridium botulinum toodetud A-tüüpi toksiin, mis omadustelt sarnaneb loodusliku neurotoksiiniga Botox. Botuliintoksiinid aitavad siluda miimikakortse, põhjustades süstitud lihases halvatuse ja blokeerides närviülekande miimilisele lihasele. Kui toksiini toime lakkab, taastub ka lihase funktsioon. Toksiin põhjustab ka eluohtlikku haigust botulismi.

Ameerika teadlased on uurinud Reloxini potentsiaali kortsudevastase vahendina juba 2002. aastast. Reloxini tootja Medicis Pharmaceuticali väitel on oodata Ameerika toidu- ja ravimiameti (FDA) müügiluba selle aasta aprillis. Kui kinnitus saadakse, hakkab Botoxi kõrval otsmikke siluma ka Reloxin. Hetkel on Botox USA-s ainus sedalaadi ravim, mille FDA on kinnitanud. Reloxin on kortsusilujana juba 23 maal heaks kiidetud, osades riikides on seda 15 aastat kasutatud neuroloogiliste häirete raviks.

Uurimuse eesmärk oli tõestasda Reloxini mitmekordsete süstide püsivat turvalisust. Moy ja kolleegid tahtsid esitada selgeid tõendeid, kuidas patsiendid mitme kuu jooksul Reloxinile reageerisid ja kaua tulemused kestsid. Uurimusse oli kaasatud 1200 täiskasvanut, enamasti mõõdukate kuni sügavamate laubakortsudega valged naised, kelle keskmine vanus oli 48 aastat.

Uurimuses osalejatele süstiti iga hooldustsükli alguses 10 ühikut Reloxini viide kohta otsmikul. Patsientidele tehti 13-kuulise uurimusperioodi jooksul kokku kuni viis Reloxini-hooldust, kusjuures iga hoolduse vahe oli minimaalselt 85 päeva. Patsiendid pidasid päevikut, et jälgida oma paranemist, kõrvaltoimeid jm muresid. Uurimisrühm kutsus osalejad nädal pärast süstimist tagasi, et küsitleda neid kõrvaltoimete kohta. Patsientide füüsiline kontroll viidi läbi iga süstimise järel 14 päeval, 30 päeval ja seejärel igal kuul kuni järgmise hoolduse, uurimusest lahkumise või uurimuse lõpuni.

Kõige sagedasemad Reloxini kõrvaltoimed, olid muutused süstimispiirkonnas ja silmapiirkonnas (lontis laud või kulmud) ning närvisüsteemihaigused (peavalu). Siiski ei paistnud kõrvaltoimed olema nii ebameeldivad, et oleks enamiku patsientidest uurimusest minema peletanud. Ainult üks patsient katkestas osalemise vastupidise toime tõttu, teine, kuna ravim ei näinud toimivat ja veel mõned lõpetasid isiklikel põhjustel. Uurimuse lõpuni pidas vastu 88% alustanutest.

Oma leidude põhjal ütlevad uurimuse autorid, et mitmekordsed hooldused on hästi vastuvõetavad ja kõrvalnähud kaovad aja jooksul. Pole olnud mingit märki “kuhjunud ohutusprobleemidest pärast rohkem kui 4000 Reloxini-hooldust,” kirjutavad arstid.

Enamik patsientidest märkas oma otsaesise kortsude kiiret paranemist. Hoolduse
7. päevaks nägi 93%–95% patsientidest paranemise märke, 30. päevaks olid kortsud teadlaste hinnangul vähenenud 80%–91% patsientidest. Mitmekordsed ravikuurid näisid saavutavat efekti, mis püsis kauem kui 13 kuud.

Refereeris Liia Merino