Silvi Vrait elab naudinguga

Lauljanna Silvi Vrait on laval olnud üle kolmekümne aasta ning otse loomulikult mahub selle aja sisse esinemisi igasuguse publiku ees. Eesti üks parematest naislauljatest on oma ainulaadse häälega publikut lummanud ja hullutanud nii kolhoosiklubide kohvikõhtutel, väikestel intiimsetel kirikukontsertidel, Eurovisioonil kui ka Venemaal mõnekümne-tuhande-pealise vaimustusest möirgava rahvahulga ees. Sinna vahele mahub muidugi veel publikuseltskondade ja lavade sadu erinevaid variante.

Alles hiljuti sai aga Silvi kogeda midagi eriti nauditavat – jõululaupäeva õhtul koos orelimängija Toomas Trassiga Nõmme Lunastaja kirikus tasuta jõulukontserti andes sai ta vastutasuks unustamatu elamuse.

“Ma ei ole muidu selline inimene, kes jõululaupäeva õhtul kirikus käiks. Aga kuna olen Nõmme kirikutes ennegi mõne korra laulnud, siis kutsuti mind seekord selliseks tähtsaks õhtuks. Nii esitasingi jõululaule, kuulasin orelit ja armsa aktsendiga eesti keelt kõneleva sakslasest õpetaja jutlust ning sain aru, et selline peabki üks tõeline jõuluõhtu olema,” meenutab ta.
Auväärse Fixi auväärne liige Silvi viimase aja esinemistest rääkides ei saa üle ega ümber ansamblist Fix, mis enamikule eestlastest tähendab automaatselt ka Silvi Vraiti. Täpsuse huvides olgu mainitud, et lauljatar on Fixis laulnud aastatel 1975–84 ja aastast 1995 vahelduva eduga kuni tänaseni, Silvi-vabadel aastatel on sellest legendaarsest muusikakollektiivist läbi käinud hulgaliselt teisigi lauljaid. Kuid ansambli kõige staažikam ja koloriitsem solist on ta igal juhul, selle vastu ei vaidle muidugi keegi.

Aasta lõpus,13. detsembril, pidas Fix Saku Suurhallis oma 40. sünnipäeva ja rahvast oli kohal parasjagu. Silvi sõnul oli näha, et publik jäi kontserdiga igati rahule. Samas tunnistab ta, et ansambel laval end nii hästi ei tundnud, sest peamiselt spordivõistluste pidamiseks ehitatud halli akustika on muusika esitamiseks suhteliselt kõlbmatu. “Kui valida oleks, siis selles saalis ma enam ei esineks,” arvab ta. Aga see selleks, sünnipäev sai igatahes korralikult peetud ja auväärses eas ansambel tõdes taas, et rahvas armastab neid ja nende surematuid hitte endiselt.

Mõneti imekspandav, ent samas väga meeldiv publiku armastus suhteliselt varjus püsiva ansambli vastu seab küsimärgi alla ka Fixi lõpetamise teema, sest Silvi sõnul sai pärast viie aasta taguseid Fixi 35. sünnipäeva kontserte selgeks, et lõpetada polegi nii kerge. “Lisaks sellele, et siis olid meie saalid pilgeni täis, on ikka leidunud neid, kes meid mängima kutsuvad, öeldes – kas Fix või mitte keegi,” naerab ta. 

Autor: Tiiu Talvist

Loe edasi ajakirjast Kodutohter