Kõige nakkavamad haigused

Kui haigus ei suuda levida, on sellega lõpp – kogu tema olemasolu sõltub nakkamisvõimest.
Seega oleme pärast mõnda miljonit evolutsiooniaastat silmitsi terve hulga vastikute pisilastega, mis hüppavad inimeselt inimesele sama kergesti nagu meie hüppame ühelt veebilehelt teisele.

Nad on tigedad, kiired ja paljud neist on eluohtlikud. Ülinakkavad haigused levivad nagu metsatulekahju üle olmekontaktide ning nad oskavad väga osavalt nakkuse esimesi märke peita, kuni on juba hilja. Kui sa lõpuks aevastama hakkad, oled tõenäoliselt juba mõnda aega pisikuid levitanud. Kõige parem võimalus nende vastikute pisilastega võidelda on neid sootuks vältida. Ole valvel järgnevalt loetletud ebasoovitavate haiguste suhtes ja püsi terve.

A-hepatiit

A-hepatiit on viirus, mis ründab maksa. See on riukalik pisilane, mis armastab ebasanitaarseid tingimusi. Enamasti kannavad seda edasi kokad, kes pärast tualetis käimist unustavad käsi pesta. See viirus põhjustab väsimust, palavikku, kõhuvalu, iiveldust, kõhulahtisust, isutust ja muudab naha kollaseks ning ravi selle vastu puudub. A-hepatiidi ohvrid peavad haigusega kaasnevad ebamugavused ja kõrvalnähud lihtsalt ära kannatama.

Levikukohad. Enamik meist, kellel on olnud õnn elada arenenud riikides, on A-hepatiidi vastu vaktsineeritud. See tagab meile immuunsuse umbes 15 aastaks. Ent kui sa ei ole vaktsineeritud, on A-hepatiidi saamine kokkupuutel ebasanitaarsete tingimustega üsna lihtne. Kui oled reisil läbi maapiirkondade, joo kindlasti ainult pudelivett ning ära söö puu- ja aedvilju, mida on pestud kahtlase päritoluga vees.

Malaaria

Malaaria on üks ajaloo kõige nakkavamaid haigusi. See on nakatanud üle maailma lugematul hulgal inimesi ja tapab veel tänagi igal aastal miljoneid. Malaariaparasiit elab malaariasääse sisikonnas ning levib sääsehammustuse kaudu. Pärast kehasse sisenemist suundub malaariapisik otse maksa, kus ta hakkab kasvama ja paljunema. Kui ta on juba piisavalt arvukaks muutunud, ründab ta vereringet ja nakatab punased verelibled. Sümptomid on näiteks hootine palavik, värinad, oksendamine, aneemia ja krambid. Ilma ravita on surmaoht väga suur.

Levikukohad. Malaaria on laialt levinud troopikapiirkondades, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävatel aladel, Lõuna-Ameerikas ja mõnedes Kagu-Aasia osades. Kõikjal, kus leidub malaariasääski, esineb tõenäoliselt ka malaariat. Neid piirkondi külastavate reisijate jaoks on saadaval malaariavastased ravimid, kuid malaariapisikul tekib ravimite suhtes kiiresti resistentsus. Reisi eel tuleks seega pöörduda nakkuskeskuse või reisimeditsiini kabineti poole, et otsustada, kas enne troopikasse suundumist oleks vaja võtta malaariavastaseid ravimeid.

Leetrid

Peaaegu kõik inimesed on lapsepõlves leetreid põdenud, kuna see on üks teadaolevatest viirustest kõige nakkavamaid. See suudab kanduda õhu kaudu üllatavalt kaugele ning võib hüpata ühelt ohvrilt teisele peaaegu silmapilkselt. Kui leetrid satuvad perekonda, nakatub neisse 90% vaktsineerimata pereliikmetest. See haigus põhjustab iseloomulikke punaseid täppe, palavikku, köha, nohu ja silmade punetust. Tööstusriikides ei lõpe leetritesse haigestumine peaaegu kunagi surmaga. Mõnedel patsientidel tekib pärast leetritesse nakatumist kopsupõletik, mida põhjustab märksa kangem hingamisteede viirus. Kui oled kord juba leetreid põdenud, oled kogu ülejäänud jooksul peaaegu täiesti immuunne, kuigi immuunsus võib aja jooksul veidi nõrgeneda ja vähene uuestinakatumine on võimalik.

Levikukohad. Kui otsid leetreid, külasta kohalikku lasteaeda. Enamik väikesi lapsi nakatub selle viirusega ja see levib nende seas nagu kulutuli. Tasub märkida, et lapsena leetritesse nakatumine on märksa parem kui vanemas eas nakatumine, sest vanuse kasvades muutuvad hullemaks ka haigustunnused.

Tuberkuloos

Enam kui kolmandik maailma elanikkonnast kannab tuberkuloosibakterit ning peaaegu igas sekundis nakatub üks uus inimene. Tuberkuloosi tekitab vastik kopse ründav bakter, mis põhjustab valu rinnus, veriköha ja kauem kui kolm nädalat kestvat kinnist köha. Samuti kaasneb sellega öine higistamine, isupuudus, kaalulangus, kahvatu nahk ja väsimus.Ravimata ja täielikult väljaarenenud tuberkuloosinakkuse puhul on suremuse määr üle 50%.Ravi toimub antibiootikumidega, mida tuleb võtta pika aja jooksul, alates kuuest kuust kuni aastani. Bakterid levivad otsese kokkupuute, köhimise ja aevastamise teel.

Levikukohad. Tuberkuloos on levinud arenevates riikides, eriti Sahara kõrbest lõunasse jäävatel Aafrika aladel. Samuti leidub seda Lõuna-Ameerika ja Aasia vähem arenenud piirkondades. Neil aladel on seda haigust eriti raske ravida. Vajalikud antibiootikumid on kallid ja sageli ei suuda nakatunud nende eest maksta. On olemas tuberkuloosivaktsiin nimega BCG. See töötati välja 1905. ja 1921. aasta vahel, kuid paljude riikide käsutuses ei ole seda vaktsiini piisavas koguses, et see suudaks mõjutada nakatumiste määra ja aitaks haigust kontrolli alla saada.

Gripp

Iga inimene meie planeedil on kokku puutunud kõigist kõige nakkavama haiguse – gripiga.
Gripp on üldmõiste ning see hõlmab tervet hulka riukalikke RNA viiruseid, mis kohastuvad kiiresti ja levivad veel kiiremini. Nad levivad nii otsese kui kaudse (nt viirusega uksekäepideme puudutamine) kontakti teel, samuti õhu kaudu köha ja aevastamise tagajärjel. Suurem osa neist viirustest põhjustab tavalisi gripisümptomeid: valulikkus kehas, köhimine, aevastamine, külmavärinad, palavik, väsimus, peavalu ja kõhukinnisus. Mõned viirusesordid aga on äärmiselt eluohtlikud. Aastatel 1918-1920 tappis Hispaania gripp kogu maailmas enam kui 40 miljonit inimest. See oli üks teadaoleva ajaloo hullemaid pandeemiaid.

Levikukohad. Grippi leidub kõikjal. Selle tippajaks on mõlema poolkera talveperioodid, mil see paljuneb metsikus tempos ja kihutab läbi elanikkonna. Saadaval on gripivaktsiin. Peaaegu igal aastal luuakse uus vaktsiin, kasutades sel aastal kõige levinumat gripivormi. Need vaktsiinid on üsna tõhusad, kuid gripiviirused on tuntud oma kiire muteerumisvõime poolest, mistõttu immuunsuse teke pole võimalik. Kui tahad gripihooajal terveks jääda, lase end kindlasti vaktsineerida ja pese sagedasti käsi. Samuti ära mine nakatunud inimestele liiga lähedale.

Väldi pisilasi!

Viirused, bakterid ja parasiidid on inimesi nakatanud juba terve igaviku. Pole mingit võimalust, et me neist kunagi päriselt lahti saaksime. Meil on ainult võimalik neid kontrolli all hoida ja teataval määral ka vältida. Oluline on küsida oma arstilt teavet uusimate vaktsiinide kohta, eriti kui kavatsed lähitulevikus reisida vähearenenud riikidesse. Parem karta ja olla terve kui saada nakkus ja kibedalt kahetseda.

Kristo Ausmees
Tartu Ülikooli Kliinikumi uroloog

Mees.eu