Elustiil mõjutab tervist

Südamehaiguste peamised riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suitsetamine, liigne kehakaal, stress ja diabeet.

Et riski vältida, on oluline liikuda, tervislikult toituda, loobuda suitsetamisest, piirata alkoholitarbimist ning püüda vältida stressi. Vale elustiili tõttu haigestuvad inimesed südame-veresoonkonna haigustesse sageli juba keskeas. Esineb ka mõningane perekondlik eelsoodumus, kuid eelkõige tulenevad südamega seotud mured otseselt elustiilist.

Alusta väikestest asjadest

Kehaliselt aktiivsete inimeste risk haigestuda südame isheemiatõppe on peaaegu poole väiksem kui neil, kes liikuda ei armasta.
Liikuda tuleks vähemalt viis korda nädalas pool tundi päevas, nii et nahk läheb soojaks ja hakkate kergelt higistama. Arstide sõnul on väga kasulik kõndida. Argitoimetusi tehes tuleks käia vähemalt 9000 sammu päevas ja vajalik kehaline koormus ongi käes.

Südamele on kasulik aeroobne treening, nagu jalgrattasõit, kiire kõnd, tantsimine, suusatamine ja ujumine, mitte jõuharjutused. Soovitatakse alustada väikestest asjadest: lifti asemel treppi kasutada ning bussi või autoga sõitmise asemel kõndida.
Väga tähtis on toituda tervislikult. Soola vähendamine toidus kahandab südamehaiguste riski veerandi võrra. Südamesõbralik toit alandab vere kolesteroolisisaldust ning hoiab vererõhu ja kehakaalu normis.

Sool on südame vaenlane

Süüa tuleks vähemalt viis portsjonit värsket või töödeldud puu- ja köögivilja päevas (1 portsjon on umbes 100 grammi). Arvesse ei lähe kartulid oma kõrge tärklisesisalduse tõttu.
Soola ei tohiks süüa üle viie grammi päevas, sest see tõstab vererõhku ning kahjustab artereid ja südant. Umbes 75 protsenti soolast, mida me niikuinii sööme, on juba toitudes olemas.
Soolasisaldus on kõrge, kui pakendil on kirjas, et 100 grammis toidus on soola üle 1,5 grammi.

Viineris on lusikatäis rasva

Vähendada tuleks loomsete ja transrasvhapete tarbimist. Need tõstavad vere kolesteroolisisaldust ja põhjustavad veresoonte lupjumist. Transrasv­happeid leidub enim hüdrogeenitud taimerasvu sisaldavates toitudes, näiteks küpsetamiseks mõeldud margariinides ja küpsistes, samuti saiakestes. Loomsete rasvade tarbimise piiramiseks on hea valida väherasvased piimatooted ja lahja liha, vältida tuleks vorste (üks väike viiner sisaldab peaaegu teelusikatäie rasva).

Toitu valmistades on soovitav kasutada toiduõli.

Kala peaks sööma nädalas mitu korda, sest see sisaldab südamele kasulikke oomega-3 rasvhappeid ja D-vitamiini.
Hea on kiudaineterikas toit. Kiudained aitavad hoida kehakaalu kontrolli all ja vähendada kolesteroolitaset. Kiudaineid leidub teraviljatoodetes, kaunviljades ning puu- ja köögiviljades.

Suitsetamine on suur ohutegur
Silmas tuleb pidada, et rohke alkohol kahjustab südamelihast, tõstab vererõhku ja suurendab tublisti kehakaalu. Suitsetamine põhjustab 40 protsenti südame-veresoonkonna haigustest keskeas. See kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust ning suurendab vere hüübivust ja trombiohtu.
Suitsetajate risk haigestuda südamehaigustesse on peaaegu kaks korda suurem kui mittesuitsetajatel. Kui inimene loobub suitsetamisest, väheneb juba paari aasta pärast südameataki oht, viis aastat pärast suitsetamise mahajätmist on südamehaiguste risk mittesuitsetaja tasemel. Passiivne suitsetamine on sama kahjulik kui suitsetamine.

Arstidel on veel üks nõuanne, mida on ilmselt kõige raskem täita: tuleb väldida stressi, mis võib tõsta vererõhku ning põhjustada muu hulgas ülesöömist ja suitsetamist. Lisaks jätab stressis inimene sageli liikumise unarusse.

Autor:  Tiina Sarv

Artikkel on avaldatud maakonnalehes Sakala