Süda ja stress

Mis on stress?
Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile.

Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt.

Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.

Kuidas tekib stress?
Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes – nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne.

Kuidas mõjutab stress keha?
Üheks sagedasemaks stressi tagajärjeks on kõrge vererõhk.
Kui stressiga kaasnevad ka niinimetatud halvad harjumused – suitsetamine, alkoholitarbimine, korrapäratu ja ebatervislik toitumine ning vähene liikumine –, tekib lisaks ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise risk ja südamehaiguste oht suureneb veelgi.
Ateroskleroos on arterite haigus, mis kõige sagedamini kahjustab südame pärgartereid, aju- ja neeruartereid ning alajäseme- ja silmaartereid.

Kuidas vältida stressi?

Säilita positiivne hoiak: 
Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta. 
Sea endale reaalseid eesmärke. 
Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv. 
Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda.

Muuda oma elustiil sinule sobivaks: 
Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks aega. 
Oska oma aega jagada. 
Maga piisavalt. 
Leia aega sõprade või hobide jaoks. 
Leia endale mõnusat kehalist tegevust.

Kui sa ise ei oska leida lahendust stressist vabanemiseks, leia võimalus küsida abi psühholoogilt või perearstilt.

Artikkel on koostatud Lege Artis OÜ 2005 välja antud infomaterjali „Stress ja kõrge vererõhk“ põhjal.