Ösofagiit
ka
söögitorupõletik Oesophagitis (lad. k.) Esophagitis (ingl.
k.)
Selgitus Ösofagiit on söögitorupõletik.
Ülevaade Kõige sagedamini esineb refluksist ehk happelise
maosisu sattumisest söögitorusse põhjustatud ösofagiiti ehk
refluksösofagiiti. Haigus avaldub olenevalt algpõhjusest
erinevalt. Sagedamini esineb valu, kõrvetisi
ja neelamistakistust. Ösofagiit on üldiselt hästi ravile
alluv.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Ösofagiit tekib söövitusest keemiliste ainetega,
refluksi tõttu, alkoholi toimel,
kiiritusravi tagajärjel. Söögitoru põletikku võivad
põhjustada seened (Candida albicans) tekib
soorösofagiit, organismi kurnatusest kasvaja tõttu või
AIDSi korral nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel kui
organism ei tule hästi toime enda kaitsmisega nakkuste eest, mida põhjustavad
viirused (herpesviirus) ja bakterid
(laktobatsillid, streprokokid).
Sümptomid ehk avaldumine
Seene (Candida) põhjustatud
söögitorupõletiku korral ei pruugi inimene midagi halba tunda. Tavaliselt on
samal ajal nakatunud ka suu ja neel ning seetõttu on näha keelel valget
kattu.
Refluksösofagiidi korral võib
inimene tunda kõrvetisi happelise maosisu sattumisest
söögitorusse. Põletiku tõttu võib neelamine olla valus.
Tavaliselt tekib valu rinnaku taha. Mõnikord võib olla
tunne, et söök jääb söögitorusse kinni, ning ei lähe hästi alla, seda
nimetatakse neelamishäireks ehk düsfaagiaks.
Viiruste põhjustatud söögitorupõletike korral
tekivad sageli söögitoru limaskestal, aga ka neelus, ninas ja suus
villikesed ja haavandid, mistõttu neelamine on
eriti valulik. Lisaks kaasnevad viirushaigusele iseloomulikud üldine
halb enesetunne, palavik, aga
ka iiveldust, oksendamist võib ette tulla.
Söövitustest keemiliste ainetega (tugevate hapete
või alustega) tekib äge ösofagiit, kusjuures söögitorusein võib
mulgustuda, võib tekkida ka verejooks.
Sellisel juhul võib olla tegemist eluohtlike kahjustustega.
Söögitoru paranemisel võib tekkida söögitoruahenemine ehk
striktuur.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Olulist infot söögitoru seisundist annab endoskoopiline
uuring. Selleks viiakse elastne toru söögitorusse. Toru otsas on optiline
silm, mille kaudu näeb, kas on muutusi söögitoruseinas. Kahtlaste muutuste
korral võetakse täpsemaks uurimiseks koetükikesi ehk
biopsia.
Ravivõimalused
Ravi seisneb haiguse tekitanud põhjuste kõrvaldamises. Refluksösofagiidi
korral kasutatakse maohappe tootmist vähendavaid ravimeid, näiteks
omeprasooli. Seenest põhjustatud ösofagiiti ravitakse
seenevastaste ravimitega, näiteks amfoteritsiiniga,
flukonasooliga. Viirustest tingitud ösofagiidi raviks
kasutatakse viiruste vastaseid ravimeid, näiteks atsükloviiri
või gantsükloviiri.
Prognoos
Prognoos sõltub haiguse põhjusest. Refluksösofagiit allub üldiselt hästi
ravile, on suhteliselt hea prognoosiga. Kui seda aga mingil
põhjusel ei ravita, siis on prognoos äärmiselt tõsine, võivad tekkida söögitoru
haavandid, söögitorusein võib mulgustuda,
tekkida verejooks, võib tekkida eluohtlik
seisund. Kui ösofagiit on tekkinud immuunpuudulikkusega inimesel
(organism ei tule oma kaitsmisega viiruste, bakterite, seente eest hästi
toime), siis neil kipuvad põletikud kergesti
korduma. Mõnikord tekib põletiku tagajärjel söögitoru
ahenemine ehk striktuur, mis võib takistada toidu
edasipääsemist makku.
Ennetamine
Söövitusest tingitud ösofagiidi tekkimise ära hoidmiseks oleks mõistlik mitte
juua tundmatuid vedelikke! Refluksösofagiidi korral võiks süüa vähesel hulgal
toitu korraga, mitte kummardada liiga palju ning magada kõrgema peaalusega.
|