Mõõdukas kogus (100-120ml) punast veini päevas vähendab riski haigestuda südameveresoonkonna haigustesse. Selle kinnituseks tuuakse tavaliselt näiteks niinimetatud prantsuse paradoksi näide. Uuringutes on selgunud, et prantslaste veres on lipiide ja kolesterooli keskmiselt rohkem võrreldes mitmete teiste rahvuste esindajatega. Ometi haigestuvad nii prantslased kui ka teised Vahemere äärsete maade elanikud südameveresoonkonna haigustesse suhtreliselt harvemini. Eriti selgelt ilmneb haigestumise sageduse vähesus nendes piirkondades, kus regulaarselt tarbitakse punast veini. Kaitsvat efekti annavad erinevad antioksüdandid, mis neutraliseerivad mitmete haiguste kujunemist soodustavaid vabu radikaale.

Veinidele on iseloomulik ka kõrge kaaliumi ja magneesiumi ning rauaühendite sisaldus. Toidu kõrvale sobib vein eelkõige sellepärast, et tema happesus on küllaltki lähedane inimese maohppesusele - paraneb seedenäärmete tegevus ja toidu seedimine.