Kõhunäärmevähk

Kõhunäärmevähk e pankreasevähk on seedeelundite vähkidest halvima prognoosiga pahaloomuline kasvaja. Asukoha tõttu kõhukoopas on seda haigust väga raske varases staadiumis diagnoosida. Ka selle haiguse puhul puuduvad, eriti alguses, iseloomulikud tunnused. Vaevused on ebamäärased, sarnanedes küll seedehäirete, radikuliidi või neeruvaludega.

Kellel on suurim kõhunäärmevähi tekke võimalus?
Kõhunäärmevähki haigestuvad sagedamini mehed ja rohkem vanuses üle 60 aasta.
Suitsetamine ja sagedane viibimine suitsetajatega samas ruumis, keskkonna saastatus, vähene füüsiline aktiivsus, ebaõige toitumine, ülekaal – kõik need suurendavad paljude seedetrakti vähkide, sealhulgas ka pankreasevähi tekkimise ohtu.
Väga tõsisteks eelsoodumuslikeks põhjusteks on krooniline kõhunäärmepõletik ehk pankreatiit ja maksatsirroos, mis sageli tekivad kestva alkoholitarvitamise tagajärjel. Ohutegur on ka pikka aega põetud suhkruhaigus, mille algpõhjus on kõhunäärme sabaosas paiknevate insuliini tootvate rakkude töö häire.
Pärilikke haigusi, nagu perekondlik pankreatiit, pärilik rinna- ja munasarjavähk, pärilik perekondlik mittepolüpoosne jämesoolevähk, peetakse samuti kõhunäärmevähi tekke eelsoodumuseks.

Haigustunnused
Enamasti on kõhunäärmevähi esmaseks märgiks naha kollasus ja koos sellega kollasusele iseloomulikud nähud: tume uriin, hele väljaheide, naha sügelemine, kaalulangus, isutus, nõrkus ja valu kõhus. Need tunnused viitavad sapiteede sulgusele, st kõhunäärmekasvaja surub kinni maksast tulevad sapiteed ja sapp ei satu enam soolde, vaid läheb hoopis verre ja muudab seetõttu naha kollaseks.
Kui kasvaja paikneb kõhunäärme keha- või sabaosas, ei pruugi kollasust esineda. Ilmnevad seletamatu täis- ja raskustunne, isutus, kaalulangus ja ebaselge põhjusega ülakõhuvalu. Harva võib tekkida ka iiveldus ja oksendamine.
Kõik need tunnused võivad esineda seedeelundite mis tahes haiguste korral. Selliste vaevuste korral tuleks ennekõike analüüsida võimalikke põhjusi: vale toitumine, suur füüsiline pinge, trauma, vaimsed üleelamised vm. Kui põhjused ei selgu ja probleemid püsivad üle 3…4 nädala, tuleb arstilt abi paluda. Kui nahk on muutunud kollaseks, tuleb arsti poole pöörduda esimesel võimalusel.

Diagnoosimine ja ravi
Kõhunäärmevähki saab diagnoosida vaid kõhukoopa ultraheliuuringu (sonograafia) ja kompuutertomograafia abil. Diagnoosi aitavad kinnitada ka veres määratud kasvajamarkerid. Kahjuks on diagnoosimise hetkel tavaliselt kasvaja juba nii kaugele arenenud, et selle ravi ei ole efektiivne. Parimaid tulemusi annab väikesemõõtmeliste kasvajate operatiivne ravi. Keemiaravi ehk ravimine eriliste kasvajavastaste ravimitega pikendab küll eluiga, kuid ei tervista.

Artikkel on koostatud Lege Artis OÜ 2007 välja antud infomaterjali „Seedeelundite kasvajad“ põhjal.