Seedeelundite kasvajad

Et paremini mõista seedeelundkonna haigusi ja aru saada nende olemusest, peab teadma, milline on normaalne seedeelundkond ja selle tegevus ning millised on seedeelundkonna tegevuse ilmingud meie tavaelus.

Seedetrakt on piltlikult väljendudes ligi 10 meetri pikkune toru, mis mõnes kohas on pisut laiem, mõnes kohas kitsam ja mis kõik mahub ära keskmiselt 175 cm pikkuse inimese kehasse (vt pilti järgmisel leheküljel). Suhu pandud toit teeb läbi pika teekonna ja tohutud muutused, enne kui väljub kehast väljaheitena pärakuava kaudu. Kokku võtab see teekond umbes 24 tundi – ligikaudu ööpäeva.

Mis toimub meie seedeelundeis, kui me oleme asunud sööma ja võtnud toidu suhu?

Suus läbimälutud toit liigub söögitoru kaudu makku, kuhu see jääb 2…3 tunniks. Magu on kotitaoline ja lihaseline reservuaar, mis paikneb ülakõhus keha keskjoonest vasakul, n-ö südameaugus. Seestpoolt on see vooderdatud näärmelise limaskestaga ning need näärmed toodavad toidu lammutamiseks vajalikku maomahla. Maomahl sisaldab soolhapet ja seedenõresid, mis muudavad allaneelatud tahke ja kuiva toidu vedelaks massiks. Maol on kaks kitsast ala – üks üleval, teine all. Üleval, vahetult rindkere ja kõhukoobast eraldava vahelihase ehk diafragma all on söögitoru suubumiskoht mao ülaossa ehk kardiasse. Mao alaosas on üleminek kaksteistsõrmiksoolde ehk püloorus, milles asetsev sulgurlihas ei lase toidul enne edasi liikuda, kui see on muutunud vedelaks kindla kontsentratsiooniga massiks.

Kaksteistsõrmiksool on maole järgnev peensoole algusosa. Keha välispinnalt vaadeldes asub see tavaliselt naba kõrval paremal ja kõhus sees haarab see ümber kõhunäärme pea. Kaksteistsõrmiksooles on ka eriline näsa, avaus sapi- ja kõhunäärmejuhadele, mille kaudu jõuavad maksas toodetav sapp ja kõhunäärme mahlad soolde. Kogu peensool on 6…8 meetri pikkune toru, mille põhitegevuseks on muuta toidusegu organismile kättesaadavaks. Ka peensoole sisepind on kaetud erilise näärmelise limaskestaga, mille näärmed toodavad seedemahlu ning mille kaudu peenteks koostisosadeks lammutatud toitained imenduvad verre ja toidavad nii kõiki meie elundeid. Kogu see protsess võtab aega 9…10 tundi.

Paremal allkõhus suubub peensool jäme- ehk käärsoolde. See on ca 1,5…2 m pikkune elund, mis n-ö vooderdab meie kõhtu seestpoolt. Jämesoole algusosa ehk umbsool, mille küljes ripub ussjätke (rahvasuus pimesool), ja ülenev käärsool jäävad kõhu paremasse väliskülge. Ristikäärsool, nagu nimigi ütleb, läheb risti üle kõhu vasakule. Kõhu vasakus külgseinas on alanev käärsool ja sigmasool, mis lähevad sujuvalt üle pärasooleks. Pärasool avaneb kehapinnale pärakuavana. Jämesooles on seedunud toidusegu kuni 12 tundi. Selle vältel imendub vesi tagasi organismi ning järele jääb tahke roojamass. Selles on nüüd juba inimesele mittevajalikud jääkained ja palju baktereid, mille tegevuse tulemusena roojas sisalduvad kahjulikud ained ei vigasta soolt ega mürgita ka organismi. Pärasooleks nimetatakse jämesoole lõpposa ehk viimast 15 cm soolest. See on ka omalaadne reservuaar, kuhu jääkained kogunevad ja mille kaudu need väljuvad kehast vastavalt inimese soovile. Pärasool lõpeb spetsiaalse sulgurlihasega, mis on kogu seedetraktis ainuke lihas, mis allub meie tahtele.

Lisaks pikale sooltorule kuulub seedeelundkonda veel mitu elundit, kuhu küll toit ei satu, kuid ilma milleta pole selle seedimine võimalik. Kõhunääret ehk pankreast on eespool juba mainitud. See on inimkeha suurim seedenõresid tootev elund, mis asetseb naba kõrgusel keskkõhus mao taga ja mille mahlad lõhustavad peensoolde sattudes toidu väikesteks koostisosadeks.

Maks on organismi võimsaim ja suurim laboratoorium, millel on väga palju funktsioone. See asetseb paremal ülakõhus, roidekaare all ja tavaliselt pole see käega katsudes tunda. Maks on elund, mis teeb kõik organismi sattunud ained vastuvõetavaks ja mürgid kahjutuks. Maks toodab ka paljusid seedefermente ja rasvu lagundavat sappi. Fermendid liiguvad laiali vere kaudu. Sapp juhitakse peensoolde sapijuhade kaudu ja see alustab rasvu lõhustavat tegevust kaksteistsõrmiksooles. Sapi tagavara hoitakse maksa all asuvas sapipõies, mis asetseb samuti paremal roidekaare all ja tavaliselt pole käega katsudes tunda.

Mis on vähk ja miks see tekib?

Lühidalt öeldes on vähk rakkude kontrollimatu paljunemise tulemusena tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib areneda igas elundis. Vähil on palju vorme ja alaliike, mistõttu selle väljendumine pole sugugi ühesugune. Haigel tekkivad vaevused sõltuvad elundist, kus vähk paikneb. Nii näiteks tekivad maovähi korral probleemid peamiselt pärast söömist, pärasoolevähk aga tekitab häireid soole tühjendamisel.

Vähk mis tahes elundis on salakaval haigus. See ei pruugi pikka aega tekitada mingeid olulisi vaevusi ja vähestele ilmingutele ei pööra inimene sageli vajalikku tähelepanu. Selles vähi salakavalus seisnebki, et märkamatult arenedes annab ta ootamatu ja tihti saatusliku hoobi alles siis, kui on jõudnud juba staadiumisse, kus ravi on keeruline või ei anna enam tulemusi.

Peaaegu kunagi ei pane vaid üks tegur rakke pidurdamatult vohama – vähk tekib mitme mõjuri koostoime tulemusena. Sellisteks mõjuriteks võivad olla toitumine, eluviisid ja kahjulikud harjumused, pärilikkus, keskkonnaseisund, elu- ning töötingimused, pidev stress jm. Teadma peab ka seda, et vähk ei teki terves koes. Sageli esineb varem mingi pikaajaline koekahjustus, põletik, haavand või muu haigus, mille tähelepanuta jätmine või pikaks veninud paranemine võivad luua soodsa pinnase vähi tekkeks.

Artikkel on koostatud Lege Artis OÜ 2007 välja antud infomaterjali „Seedeelundite kasvajad“ põhjal.