Passiivne suitsetamine tuhmistab

Pidev passiivne kokkupuude tubakasuitsuga võib kognitiivseid oskusi piirata. Sellise järelduseni jõudsid Briti teadlased Cambridge’i ülikoolist.

Paljud suitsetajad väidavad, et nikotiin tõstab nende kontsentratsioonivõimet, kuid pikapeale pärsivad tubakasuitsu jääkained kognitiivseid oskusi kuni dementsuseni. Samasugustele seisukohtadele on jõutud uurides aktiivseid suitsetajaid.

David Llewellyni esitatud tulemused viitavad sellele, et ka need inimesed, kes puutuvad intensiivselt passiivsuitsetamisega kokku, võivad olla ohustatud. Teadlased leidsid nikotiini laguprodukti (kotiniini) kontsentratsiooni umbes 5000-s üle 50 aastase mittesuitsetaja süljeproovis.

Katsealusteks olid ulatuslikus Inglismaa terviseuuringus (Health Survey for England) osalejad, kes pidid läbima lihtsa kognitiivse testi. Nad pidid jätma meelde sõnu (verbaalne mälu), teostama lihtsaid arvutusi, vastama ajas orienteerumise küsimustele (Mini Mental State Test) ja nimetama ühe minuti jooksul nii palju tuttavaid loomi kui võimalik (sõnasoravustest). Tulemused andsid kogusumma, mis seejärel suhtestati kotiniini-kontsentratsiooniga süljeproovis.

Alla 10 protsendi osavõtjatest, kellel olid kõige kehvemad testitulemused, olid sagedamini just need mittesuitsetajad, kes puutusid kokku rohke passiivsuitsetamisega. Kognitiivse piiratuse risk tõusis kotiniini-kontsentratsiooniga.

Selline annuse-toime suhe on tähtis argument põhjusliku seose loomisel. Kõrgeimate kotiniini-kontsentratsioonidega veerandis oli kognitiivse pärssimise risk märkimisväärne – 44 protsenti kõrgem. Seletada võiks seda passiivsuitsetamise negatiivse toimega südame-vereringesüsteemile, millest tulenevad aju verevarustushäired.

Refereeris Liia Merino