Inimene.ee

Ekseem

Erinevalt dermatiidist, mis kujutab endast väliste (eksogeensete) tegurite toimel tekkinud nahapõletikku, on ekseem nahapõletik, mille vallandavad mingid senini täpsustamata sisemised (endogeensed) tegurid. Kirjeldatakse 16 vormi, millest levinumad on järgmised kuus.

Düshidrootiline ekseem e pomfolüks tekib sagedamini alla 40-aastastel. Ekseem algab ägedalt tursega peopesades ja/või jalataldadel, millele järgneb selge sisaldisega villikeste tekkimine peopesadesse, sõrmedele ja mõnikord jalataldadele. Punetust tavaliselt ei kaasne. Lööbe taandumisel tekib kestendus. Esineb naha sügelemist, mõnikord naha pinguloleku tunnet. Mädapõletiku lisandumisel tekivad pustulid ning haigus võib tüsistuda lümfisoonte põletikuga. Haigus on krooniline ja taastekkiv. Kuigi esimene atakk taandareneb tihti iseenesest 2–3 nädala jooksul, tekivad 3–4 nädala kuni kuude ja aastase vahega uued ekseemikolded, eriti soojal aastaajal.

Kontakt- e käteekseemi haigestuvad sagedamini tööstustöölised ja koduperenaised. Põhjused on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Kontaktekseem võib olla atoopilise nahapõletiku esimeseks või ainukeseks ilminguks. Nahakahjustus võib alata sõrmuse all, sõrmeotstel või mujal kätel, ka randmete painutusküljel. Naastud labakätel on ebakorrapärase kujuga, ketendavad või leemendavad ja tekivad kord ühes, kord teises kohas. Ägedate nähtude möödumisel muutub nahk kuivaks ja ketendavaks, raskematel juhtudel tekivad valulikud lõhed ja veritsus. Kulg on krooniline ja taastekkiv, tavaliselt kulub rahuldavate ravitulemuste saamiseks kuid.

Seborroiline ekseem e seborröadermatiit esineb rohkem imikutel, noortel täiskasvanutel (18–40-aastastel) ja HIV-nakkuse varases staadiumis. Võib kaasneda krooniliste haigustega, nagu parkinsonism, südame verevarustuse puudulikkus, kõrgvererõhktõbi, krooniline alkoholism ja diabeet. Meestel on sagedasem kui naistel. Tekkepõhjus on ebaselge. Algul tekib juuksejuurte ümber punetus ja kestendus (kõõm), mis laienedes ja laatudes moodustab suuri otsmikule ulatuvaid naaste. Haiguse kroonilise kulu korral võivad juuksed mõnevõrra hõreneda, ravi järel karvakasv taastub. Punetavad ja rasuste kettudega kaetud naastud ulatuvad ka kõrvade taha, kaelale ning väliskuulmekäiku. Näonahale tekib punetus, mille foonil tekivad rasused ketud. Võivad lisanduda laugude servade punetus ja ketendus. Rinna ja/või abaluude vahelisel nahal on esmalt punakaspruunid rasuste kettudega kaetud sõlmekesed, mis tavaliselt laienevad ja laatuvad naastudeks. Suurte voltide ning naba piirkonnas leitakse teravalt piirdunud nahapunetuse ala, mille pinnal on rasuseid kette. Kulg on krooniline ja kergesti taastekkiv.

Mikroobse ekseemi põhjuseks peetakse ülitundlikkust mikroorganismide või nende ainevahetusproduktide suhtes. Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad, naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Haigestuvad eelkõige täiskasvanud. Haiguskolded tekivad kas säärtele, kõrvade taha, keskmistesse varbavahedesse ja nende lähedusse pöia nahale või krooniliste haavandite või uuriste ümbrusesse. Mikroobse ekseemi kolded kujutavad endast eri suurusega punakaslillat värvi tervest nahast teravalt piirdunud naaste, milles perioodiliselt täheldatakse villikesi, kette ja koorikuid. Haigus on kroonilise kuluga ja taastekib külmal aastaajal.

Nummulaarse e diskoidse ekseemi põhjus on ebaselge, kergemini tekib kuiva naha korral. Haiguse kulgu võivad halvendada bakteritest tingitud põletik, kuiv õhk ja keemilised traumad. Sagedamini haigestuvad 50–80-aastased mehed ja 20–40-aastased naised. Kaebuseks on naha sügelemisest tingitud magamatus. Kolded paiknevad alajäsemetel, kehatüvel, käsivartel ja sõrmedel. Esimene kolle võib tekkida putukahammustuse, põletuse või naha keemilise ärrituse piirkonda ja olla ühepoolne. Edaspidi tekivad kolded mujal jäsemetel või kehatüvel. Esimesena ilmuvad nahale väikesed turselised sõlmekesed, mis lühikese aja jooksul laatuvad 4–5-sentimeetrise läbimõõduga mündikujulisteks naastudeks. Naastud on punetavad ja nende pinnal on rohkelt õhukeseseinalisi villikesi, hiljem koorikuid. Aegamööda villikeste teke väheneb ning esiplaanile jääb ketendus. Sageli algab paranemine kolde keskosast, samal ajal kui kolle perifeerses suunas laieneb – nii kujunevad rõngakujulised kolded. Kui kõik ägedad nähud on möödunud, jääb nahale kuiv ketendav naast. Haigus on taastekkiv, kergemini tekivad ägenemised külmal aastaajal.

Asteatootilist ekseemi iseloomustab kuiv pragunenud nahk ning selle foonil tekkivad tagasihoidlikud ekseemi tunnused. Haiguse tekkimist vanemaealistel seostatakse naha pinnarasu hulga vähenemisega. Selle ekseemiliigi teket soodustavad sünnipäraselt kuiv ja kergesti lõhenev nahk, kaasnevad haigused, halb toitumus, rohke seepide ja teiste nahapuhastusvahendite kasutamine, keskkonna vähene niiskus, diureetikumide kasutamine. Ekseem tekib enamasti talviti jalasäärtele, käsivartele ja mõnikord labakätele, kus nahk muutub kuivaks ja kergelt ketendavaks. Sellel foonil ilmuvad küllaltki teravalt piirdunud alale pindmised lõhed ja tekib tagasihoidlik leemendus. Kogu kolle võib olla mitme peopesa suurune ning piirneda tervest nahast põletikulise valliga. Käte haaratusel on sõrmeotsad kuivad ja lõhenenud. Kaasneb naha sügelemine. Selline naha seisund võib püsida kuid, halvenedes talviti.

Ekseemi ravi
 välditakse ärritajaid (seep, teised nahapuhastusvahendid ja vesi kuivatavad nahka ning nahk hakkab sügelema, järgnev kratsimine halvendab naha seisundit);
 asteatootilise ja nummulaarse ekseemi korral vanne ja sagedast pesemist ei soovitata;
 sügelemise leevendamiseks kasutatakse traditsioonilisi allergiaravimeid (antihistamiinikume), vajadusel rahustavaid, uinutavaid ravimeid;
 raske ekseemi korral kasutatakse hormoonravi: glükokortikosteroide;
 seborröadermatiidi korral kasutatakse asoole, isotretinoiin; paikselt ketokonasooli või salitsüülhapet või tõrva sisaldavaid šampoone;
 mikroobse ekseemi ja sekundaarselt infitseerunud ekseemide korral on vajalik antibiootikumravi (erütromütsiin, fusidiinhape);
 naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral.
Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. Ravi valiku üle – kas kasutada mähised, vanne või peitsimist ja milliste ravimitega, sh kui tugevate hormoonsalvidega – otsustab arst igal konkreetsel juhul eraldi.

Sirje Kaur, TÜ nahahaiguste kliiniku dotsent

Lühikokkuvõte meditsiiniajakirjas Lege Artis avaldatud artiklist "Ekseem – mitmepalgeline haigus" (Lege Artis, september 2006).