Kui nina tilgub ja silmad kipitavad

Paljud inimesed on seoses kevade saabumisega märganud, et järjest sagedamini kipub peale aevastus või vajadus taskuräti järele. Kas jälle külmetus? Ei, siin võib olla tegemist kevadise allergiasessooniga.

Allergia – “liiga palju immuunsust”
Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon kehale ohututele võõrainetele, mida organism peab ekslikult kahjulikeks sissetungijateks.
Normaalselt domineerivad immuunsüsteemis antikehade näol immuunoglobuliinid A, M ja G (IgA, IgM, IgG), mis võitlevad haigusttekitavate viiruste ja mikroobidega. Allergia tekkimises võtmerolli omavaid immuunoglobuliin E-sid (IgE) esineb vähesel hulgal.

Allergiliste inimeste puhul on lood teisiti – nende organism toodab just liiga palju IgE antikehasid, mis asuvad nuumrakkude pinnal. Allergeeni seostumisel IgE-ga vabanevad nuumrakkudest mitmesugused keemiliselt aktiivsed ained, eelkõige histamiin. Need põhjustavadki allergiasümptomeid – aevastamist, ninalimaskesta ärritusseisundit, sügelemist, vesiseid silmi või peavalu. Tegelikkuses on muidugi kogu protsess märksa keerulisem.

Kuidas organism muutub allergiliseks?
Allergia ei teki üleöö. Paljud inimesed on väga üllatunud, avastades ühel päeval, et nina, millega pole kunagi varem probleeme esinenud, on kinni või tilgub. Allergiseerumine on pikk protsess ja ülitundlikkus ei vallandu kunagi allergeeni esimesel sattumisel organismi, vaid pikkamööda, korduval ja korduval kokkupuutel.

Mille vastu allergia tavaliselt tekib?
Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid tavaliselt on allergeenideks ikka keerulisema koostisega ühendid – toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõrreliste õietolm. Õietolmuallergiat nimetatakse pollinoosiks ja see tekitab suuremaid probleeme just kevadeti-suviti, seega on sel sessoonne iseloom.

Toiduallergia esineb sagedamini imikutel ja väikelastel. Hiljem see sageli taandub, kuid pärilik foon püsib ja üks allergia avaldusvorm võib asenduda lihtsalt teisega. Teismelise- ja täiskasvanueas on rohkem ülitundlikkust olmeallergeenide ja õietolmude suhtes.

Kuidas allergia avaldub?
Sõltuvalt sellest, missuguses keha punktis toimub allergeeni kokkupuude antikehadega ja histamiini vabanemine, on erinevad ka allergia väljendusvormid:

Silmad – konjunktiviit – silmade punetus ja turse, pisaravool, sügelus ja ähmane nägemine.
Nahk – dermatiit, nõgestõbi, angioödeem – lööve, sügelus, turse.
Nina ja ülemised hingamisteed – allergiline riniit (nohu) ehk heinapalavik – ninakinnisus, aevastamine, tilkuv nina, häälekähisemine.
Alumised hingamisteed kopsudes – astma – köha, hingamisraskus, mis on tingitud hingamisteede ahenemisest ja võib olla eluohtlik.
Kui histamiin ja teised ained vabanevad kogu kehas, võib tekkida eluohtlik reaktsioon – anafülaksia.

Kas allergia on pärilik?
Jah ja ei. Pärilik pole mitte ülitundlikkus konkreetse aine suhtes, vaid geneetiline eelsoodumus moodustada IgE antikehasid potentsiaalsete allergeenide vastu. Rohkem on ohustatud need inimesed, kelle mõlemad vanemad on allergilised. Kui allergiaprobleeme pole peres varem esinenud või on ainult ühel vanemal, on risk tunduvalt väiksem.
Inimestel, kellel puudub geneetiline eelsoodumus, ei teki õhuga lenduvate osakeste – õietolmu või hallitusseente eoste – sissehingamisel mingeid allergianähtusid.

Kuidas õietolm õhku satub?
Pilkupüüdvalt värvikirevad ja suureõielised lõhnavad lilled oskavad ligi meelitada putukaid, kes kannavad tolmuterakesi õielt õiele – need on putuktolmlevad taimed, mille õietolmu satub õhku küllalt vähe ja seetõttu esineb nende suhtes allergiat harva, vaid aednikel ja floristidel.

Allergiasümptomeid põhjustavad põhiliselt tuultolmlevad taimed. Nende õied on tagasihoidlikud ja märkamatud ning tolmlemiseks on vaja suuri tuulega levivaid õietolmu koguseid. Allergikutele on kõige ebasoodsamad soojad, kuivad, tuulised, päikesepaistelised, s.t. taimede tolmlemiseks sobivad päevad; jahedus ja vihm vähendavad aga oluliselt tuules lendlevate tolmuterakeste hulka.

Kuidas allergiat diagnoositakse?
Hingamisteede või silmasümptoomid, mis kestavad üle 1-2 nädala ja korduvad igal aastal samal ajal, sunnivad kahtlustama allergiat.
Naha torketestidega saab välja selgitada võimaliku allergeeni.
Kui ei saa teha torketeste (nt.nahalööbe või mõnede tarvitatavate ravimite tõttu), siis saab spetsiifilisi IgE-sid määrata veeniverest.

Allergia leevendamine
Õnneks on võimalik allergiat edukalt leevendada. Ravi eesmärk on saavutada nii normaalne ja sümptomitevaba elu, kui võimalik. Vahel on allergeeni vältimine haigusnähtude ärahoidmiseks täiesti piisav ning ravimid pole vajalikud. Tervisekaitseinspektsiooni andmetel oli aprilli esimesel ja käesoleval nädalal õhus kõige rohkem mujalt sissetulevate õhumassidega toodud lepa, sarapuu ja kase tolmu, vähem kohaliku päritoluga õietolmu.

Mida aga teha õietolmuga, mis levib tuule abil sadade kilomeetrite kaugusele ja millega kokkupuude on vältimatu? Kuna sümptomite tugevus sõltub õhus leiduvast allergeeni hulgast, on soovitav oma vabaõhutegevused planeerida ajale, mil tolmuteri leidub õhus vähem – tuulevaiksele vihmajärgsele ilmale või sootuks õitsemisperioodide vaheaegadele. Tavaolukordades on seda situatsiooni raske saavutada ning abi tuleb ikkagi otsida ravimiarsenalist.

Õnneks on praegu saadaval suur hulk kvaliteetseid allergiaravimeid. Arsti abiga on võimalik valida neist sobivaim, sõltuvalt domineerivatest sümptoomidest. Siiski tuleb meeles pidada, et need ravimid ei ravi allergiat välja, vaid aitavad ära hoida sümptoome. Kindlasti ei tohi omal käel hakata kuritarvitama käsimüügist saadavaid nohuravimeid. Nende pikaajaline kasutamine võib esile kutsuda nina limaskesta pöördumatuid muutusi, mida saab korrigeerida ainult operatsiooniga. Kui 1-nädalane nohuravi pole olnud efektiivne, on targem nõu pidada arstiga.

Väljaõppinud spetsialistid – allergoloogid, kes tegelevad allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga, viivad läbi ka spetsiifilist immuunoteraapiat. Organismi süstitakse nii väikestes kogustes allergeeni, et ülitundlikkusreaktsioon ei vallandu. Pikaajalisel süstimisel hakkab immunsüsteem tootma immuunoglobuliine, mis ei vallanda allergilist reaktsiooni, vaid konkureerivad IgE-ga ja aitavad seega tõsta organismi tolerantsust allergeeni suhtes. Immuunoteraapiat rakendatakse siiski väga valitud juhtudel:

• kui allergeen on täpselt välja selgitatud
• kui allergeen on antud inimesele potentsiaalselt eluohtlik
• kui ei esine vastunäidustusi

Millal pöörduda (pere)arsti poole?
Arsti poole on mõttekas pöörduda igal juhul, kui kahtlustate allergiat. Kui keset kena kevad- või suveilma hakkab järsku kurk kähisema, nina vett jooksma või silmad kipitama, võib suure tõenäosusega tegemist olla allergiaga. Külmetushaiguste algus on tavaliselt hiilivam ning reeglina kaasneb palavik.
Arsti poole peaksid pöörduma ka “kogenud” allergikud, et alustada õigeaegselt ennetavat ravi, mis on tunduvalt efektiivsem, kui juba väljakujunenud sümptoomide mahasurumine.
Põhjused allergoloogile suunamiseks:

• Võimalike allergeenide väljaselgitamine
• Ravimite ebaefektiivsus või kõrvaltoimete ilmnemine
• Immuunoteraapia võiks olla parim ravimeetod

Kas ravi on ilmtingimata vajalik? Jah, ravi on vajalik mitmel põhjusel. Lisaks ebamugavustele, mida allergiasümptomid põhjustavad, võib allergia olla ohtlik või isegi eluohtlik. Mõned näited:

• halb enesetunne langetab oluliselt töövõimet ja tootlikkust – kokkuvõttes tekitab majanduslikku kahju
• ninakinnisusest ja konjunktiviidist põhjustatud magamatus, uimasus ja nägemise halvenemine võivad osutuda ohtlikuks liikluses või liikuvate mehhanismidega töötamisel
• allergiline nohu võib tüsistuda ninakõrvalkoobaste või keskkõrva põletikega (sinusiit, otiit), need omakorda aga meningiidi (ajukestade põletik) ja entsefaliidiga (ajupõletik)
• allergia süvenemisel võib välja kujuneda astma, mis ravimata kujul on potentsiaalselt eluohtlik haigus
• allergia ohtlikeim vorm – anafülaktiline šokk (õnneks harvaesinev) – võib kiire arstliku sekkumiseta lõppeda surmaga.

Autor: Kristi Abram, nahaarst