Allergia

Su silmad kipitavad, nina on vesine, sa aevastad ja su nahk on kaetud lööbega. Allergia ründab jälle. Allergiat ära hoida ei saa. Aga ometi on võimalik üht-teist ette võtta, et allergianähte leevendada või neid ära hoida, isegi kui sellest haigusest pole võimalik päriselt lahti saada.

Mis on allergia?
Allergia on immuunsüsteemi "ülepingutatud" reaktsioon toidu, tolmu, õietolmu, ravimite vm vastu, mis on enamikule inimestest kahjutu. Aineid, mis põhjustavad allergiat, nimetatakse allergeenideks. Allergianähtudega annab sinu keha sulle teada, et oled alla neelanud, sisse hinganud või kokku puutunud millegagi, mida sinu organism peab ekslikult kahjulikuks.

Allergianähud võivad olla kerged (näiteks vesine nina) või tõsised (näiteks hingamishäired). Astma on sageli allergiline vastureaktsioon millelegi, mis avaldab mõju kopsudele. Mõne allergiatüübi puhul ilmnevad korraga mitmed sümptomid ja harvadel juhtudel võib allergiline reaktsioon põhjustada ðokki. Siis on asi väga tõsine - vererõhu kiire langus võib viia südametöö häireteni ja põhjustada ajutegevuse peatumist. Õnneks on sellised juhtumid haruldased ja enamasti õnnestub tekkinud olukokrrast õigeaegse meditsiinilise sekkumisega edukalt välja tulla.

Miks inimestel esineb allergiat?
Allergia on pärilik, mis tähendab, et seda kannavad edasi geenid. Siiski ei päri laps mitte kindlat allergiavormi vaid ainult soodumuse, et tal võib tekkida allergia.

Mille vastu võiksid teismelised allergilised olla?
Toiduained, õhus leiduvad osakesed, nagu tolm ja õietolm, putukahammustused ja -pisted, kemikaalid ja ravimid on kõige tavalisemad allergeenid.

Toiduallergiat esineb sagedasti väikelastel ja vanemaks saades see sageli kaob. Kuigi vahel võib toiduallergia põhjustada hingamishäireid ja olla isegi surmav, tekitab see enamasti lihtsalt tüütuid vaevusi, nagu lööbed, kinnine nina ja kõhulahtisus. Enamik allergiaspetsialiste kinnitab, et toiduainete hulka, mis kõige sagedamini põhjustavad allergiat, kuuluvad

piim ja piimatooted,
munad,
nisu,
soja,
pähklid,
seemned ja
mereannid.

Õhus leiduvad osakesed on kõige sagedasemad allergeenid. Allergia põhjustajaks on tihti tolmulestad (tillukesed putukad, kes elavad tolmu sees), hallitusseente spoorid, koduloomade kõõm ja puude, umbrohu või muru õietolm.

Ravimitest on kõige levinumaks allergia põhjustajaks antibiootikumid (kasutatakse bakterinakkuste raviks), aga allergeenseks võivad osutuda ka käsimüügist saadavad ravimid.

Kemikaalid, mis sisalduvad kosmeetikavahendites või pesuainetes, samuti majapidamisvahendites, värvides ja putukatõrjevahendites, võivad samuti tekitada tõsiseid allergianähte.

Kuidas arstid allergiat leevendavad?
Allergia leevendamiseks on kolm põhilist meetodit:

Allergeenidest hoidumine
Kõige kindlam viis allergianähtudest pääsemiseks on hoida eemale ainetest, mis neid esile kutsuvad (kuigi selliste asjade puhul nagu õietolm on see üsna võimatu). Kui sa oled allergiline maapähklite vastu, peaksid hoiduma mitte ainult paljastest maapähklitest, vaid samuti kõigist roogadest, mis võivad neid pisutki sisaldada. Kui oled allergiline pere koera suhtes, tuleb teda võib-olla edaspidi väljas hoida. Kui oled allergiline tolmu vastu, on parem mitte panna tuppa vaipa, hoida seal pehmeid mänguloomi või muul viisil võimaldada tolmu kogunemist. Tuba tuleks sageli puhastada ning kuna madratsit ja patja tolmulestadest täiesti puhtana hoida on võimatu, tuleks katta need kilega.
Mõne inimese jaoks on allergeeni kõrvaldamine allergianähtude ärahoidmiseks piisav ning ravimid ja muu allergiaravi ei olegi vajalikud.

Ravimid
Ravimite abil on võimalik allergianähte kontrolli all hoida, aga mitte allergiast vabaneda. Tavaliste allergianähtude raviks leidub mitmeid efektiivseid vahendeid ja arsti abiga tuleks valida endale sobiv.

Süstid
Süstides organismi väikestes kogustes allergeeni, tekivad tasapisi antikehad ja teisedki muudatused immuunsüsteemis. Need muudatused aitavad ära hoida reaktsiooni organismi ja allergeeni vahel. Paljudel juhtudel toimib see nii, et mida kauem on süste saadud, seda rohkem tekib antikehasid, mis aitavad allergia vastu võidelda. Kuigi süstid allergiat välja ei ravi, aitavad need tõsta tolerantsust allergeeni suhtes, mis tähendab, et sümptomid löövad välja harvem ja vähemal määral.

Kust ma tean, et tegu pole lihtsalt külmetushaigusega?
Kui kevad- ja suvekuudel kipub kurk kähisema ja nina vett jooksma, võib tegu olla allergiaga. Külmetushaigustesse võib nakatuda millal tahes, kuigi sagedamini siiski talvekuudel, ja olgugi et haigusnähud võivad olla sarnased, kestavad need külmetuse puhul keskmiselt kõigest nädal aega. Allergia põhjustab tihti silmade ja nina kipitust, külmetushaiguste ja muude viirusnakkustega kaasneb erinevalt allergiast sageli palavik ja valu. Külmetushaigus võtab tavaliselt paar päeva hoogu, allergiline reaktsioon seevastu ilmneb peaaegu kohe pärast kokkupuudet ärritava ainega.
Kui sa ei ole kindel, kas sinu haigusnähtude põhjuseks on allergia, tuleks rääkida arsiga, kes vajaduse korral suunab allergoloogi juurde. Allergoloog on arst, kes tegeleb allergia uurimise, diagnoosimise ja raviga.