“Haiged” hooned Eestis
“Haiged” hooned pole ainult arenenud Lääneriikide probleem, puuduliku ventilatsiooni ja sellest tuleneva kehva ruumiõhu kvaliteediga maju leidub küllalt ka Eestis.
Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi vanemassistent Argo Soon tegi 1998. aasta kevadel pilootuurimuse, milles kirjeldas ja võrdles ruumiõhu sündroomi Eesti erinevat tüüpi kontorihoonetes. Ta uuris, milline on ventilatsioon viies Tartu kontori- ja raamtukoguhoones ning mis vaevusi nendes majades töötavad inimesed kurdavad.
Millised on eriti kehvad ruumid?
Vaatluse alla võetud hoonete seas oli nii eravaldusesse kui linnale kuuluvaid hooneid, samuti olid ehitised erineva vanusega. Uurimuse esimene etapp seisnes vaatluses – hinnati hoone ja töökohtade üldist seisundit ning ventilatsiooniseadmeid. Uuritud hoonetes võis ruume jagada kolme gruppi: neis oli kas loomulik, mehaaniline või kombineeritud ventilatsioon.
Ehkki kõikides hoonetes oli enamik aknaid avatavad ning uuemates majades olid ka mehhaanilise ventilatsiooni seadmed, leidus igas hoones ruume, kus ventilatsioon oli kehvem kui sama hoone teistes ruumides. Seda ühel järgmistest põhjustest:
- Ruum asus hoone keskpaigas ja oli seega ilma akendeta, mida saaks avada.
- Ruumi esialgset otstarvet oli muudetud ja tööruumiks oli kujundatud ilma akendeta või nende avamise võimaluseta ruum.
- Kui ruumi originaalset otstarvet oli muudetud, jäi sageli ka mehaaniline ventilatsioon ebapiisavaks.
- Ruum asus keldrikorrusel, kus aknad puudusid, olid väikesed või polnud võimalik neid avada.
- Kuna mehaaniline ventilatsioon tekitas töötades liiga palju müra, lülitati see sisse ainult mõned korrad päeva jooksul.
Väsimus ja peapööritus sagedasemad
Uurimuse teises järgus jagati küsimustikud kõigi viie hoone täisajaga töötajatele, keda oli kokku 382. Nädal hiljem koguti küsimustikud kokku, vastajaid oli 82% ehk 313.
Töötajailt küsiti nii hoone ja tööruumi kui tajutava keskkonna, kogetud sümptomite, töö iseloomu ja isikuomaduste kohta. Vastajad pidid kirjeldama enesetunnet hoones ja oma tööruumis.
Selgus, et ruumiõhu sündroomi esinemine oli märkimisväärne, arvestades, et Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kriteeriumide järgi on hoone “haige”, kui ebameeldivate sümptomite esinemissagedus on üle 20%.
Sagedamini kurtsid töötajad väsimust, peapööritust ja nina ärritusnähte, vähem nahaärritusi, iiveldust ja higistamist.
Kõiki sümptomeid esines loomuliku ventilatsiooniga ruumides vähem kui mehaanilise ventilatsiooniga ruumides. Kombineeritud ventsilatsiooni korral oli vaevuste esinemissagedus kahe eelmise vahepealne.
Ruumiõhu sündroomi sümptomite esinemine ventilatsiooni tüübi järgi
| | Esinemissagedus ruumi ventilatsiooni tüübi järgi (%) |
Sümptom | Esinemissagedus üldse (%) | Mehaaniline | Loomulik | Kombineeritud |
Silmade ärritusnähud | 53,5 | 60,4 | 47,3 | 62,0 |
Nina ärritusnähud | 60,4 | 69,8 | 54,8 | 53,2 |
Kurgu ärritusnähud | 35,8 | 40,4 | 30,5 | 26,1 |
Ärritusköha | 46,8 | 51,0 | 43,9 | 41,3 |
Nahaärritus | 25,7 | 27,3 | 23,2 | 24,4 |
Peavalu | 60,5 | 77,2 | 58,1 | 52,9 |
Väsimus | 69,1 | 79,7 | 65,3 | 72,0 |
Peapööritus | 68,5 | 80,7 | 74,1 | 59,2 |
Iiveldus | 34,9 | 47,9 | 27,8 | 26,1 |
Kergesti ärrituvus | 51,0 | 64,6 | 43,9 | 46,8 |
Higistamine | 32,2 | 50,0 | 26,1 | 26,1 |
Tulemused näitasid, et Eestiski on sisekeskkonnaga seonduvad probleemid täiesti olemas. Kuigi uurimusest ei selgu töötajate kaebuste täpsed põhjused, tulenevad paljud vaevused tõenäoliselt siiski kehvast ruumiõhu kvaliteedist.
Kontrollimist vähevõitu
Mujal maailmas tehtud uurimustes on puuduliku ventilatsiooni põhjusena märgitud ka vanade hoonete renoveerimist, mille käigus on osa loomuliku ventilatsiooni kanaleid hävinud.
Mõnikord on viidatud sellele, et kütte- ja ventilatsiooniseadmeid kontrollitakse liiga vähe. Või kontrollitakse kütet ja ventilatsiooni hoones üldiselt, arvestamata seda, et hoone eri osades on erinev vajadus kütmise ja õhuringluse järele.
Keskkütte ja mehaanilise ventilatsiooni tagajärjeks on väga vähene õhuniiskus. Kuiv õhk võib olla üks tegureid, mis põhjustab limaskestade ärritust.
Ka müra on peetud stressoriks, mis võib suurendada ruumiõhu sündroomi tunnuste esinemissagedust. Ülemäärase müra allikas võib lisaks tänavamürale ja kontorite tavapärasele töömürale olla ka ventilatsioonisüsteem.