1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Mis on sinu suurimaks stressiallikaks tööl?
Suhted töökaaslaste või ülemusega
Mure töökoha säilitamise pärast
Halvad töötingimused
Pingeline töö
Terviseprobleemid
Muu
Koostööpartnerid



Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Lemmikloomad


Lemmikloomade naha- ja karvaosakesed, samuti eritised võivad osutuda allergeenideks.

Kassi allergeenid püsivad õhus tunde, eriti kehvade ventilatsioonitingimuste juures. Väikeste mõõtmete tõttu satuvad need hõlpsasti hingamisteedesse ja ülitundlikud isikud kogevad allergiasümptome kohe, kui sisenevad ruumidesse, kus peetakse kassi, isegi kui looma ennast pole läheduses.

Kassi allergeenid ühelt poolt lenduvad kergesti, teiselt poolt aga ka peetuvad mitmesugustes materjalides. Seetõttu esineb kassi allergeene praktiliselt kõikjal, ka neis ruumides ja kodudes, kus kassi pole kunagi peetud. Kassi allergeene tuuakse kodudesse laenatud esemete vahendusel ning neid esineb ka ühissõidukeis, kus kassid reeglina ei viibi.

Hiljutine uurimus Soomes näitas, et nii kassi kui koera allergeenid on ühissõidukeis tavaline leid ning end allergiliseks pidavate küsitletute seas (umbes 16%) koges ebameeldivaid reaktsioone ühissõidukeis 53%.

Koera allergeenid on nagu kassi allergeenidki peamiselt karva- ja nahaosakesed. Ehkki USA-s on koerad levinumad koduloomad kui kassid, esineb ülitundlikkust koera allergeenide suhtes mõnevõrra harvem. Samas peetakse võimalikuks allergeenide esinemist koeratoitudes. Ka koera allergeene leidub praktiliselt kõikjal, näiteks ühe uurimuse järgi 99% Tartu kodudes.

Mitmesugused närilised - hiired, rotid, merisead, hamstrid - on samuti levinud lemmikloomad, samas ka küllalt levinud allergeenide allikad. Laboratooriumides töötajailgi on närilised sagedaseks allergiate põhjustajateks: mõnede uuringute järgi on umbes 15% laboripersonalist, kes puutuvad kokku närilistega, arenenud allergiline nohu, silma limaskesta põletik või astma juba mõneaastase töö tagajärjel.

Miks inimene ühe või teise asja vastu allergiliseks muutub, pole siiski selge. Kindla piirkontsentratsiooni olemasolu, millest allapoole ohtu pole, ei ole seni suudetud tõestada. Sarnase allergeeni hulga juures sisekeskkonnas on aga arenenud maade inimeste seas allergiliste reaktsioonide esinemissagedus suurem kui näiteks Ida-Euroopa riikides.
Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee