Polütsüteemia

Riina:
Millega võib tegemist olla, kui vereanalüüs näitab, et veres on normaalsest poole rohkem punaliblesid?

Toimetus:
Punaliblede hulga suurenemise ehk erütrotsütoosi all mõeldakse vere punaliblede kontsentratsiooni suurenemist, mida võib mõõta hemoglobiini (Hgb), hematokriti (Hct) või erütrotsüütide analüüsiga (naistel Hgb > 160 g/l, Hkr > 0,47 ja Erüt >5,5 x 1012/l; meestel Hgb > 180 g/l, Hkr > 0,54 ja Erüt >6,0 x 1012/l). Erütrotsütoos võib olla relatiivne (punaliblede hulk normaalne) või absoluutne (punaliblede hulk suurenenud). Absoluutne erütrotsütoos ehk tõeline polütsüteemia võib olla sekundaarne või primaarne. Primaarne polütsüteemia on krooniline müeloproliferatiivne verehaigus. See on tõeline polütsüteemia selleski mõttes, et tavaliselt on suurenenud ka leukotsüütide ja trombotsüütide hulk. Tõeline sekundaarne erütrotsütoos on hüpoksiast (väikese hapnikusisaldusega õhus (mäestik) viibimine, kaasasündinud südamerikked, krooniline kopsuhaigus, teised põhjused, mh omandatud südamehaigus, jäik rindkere, ka adipoossus) või muudest põhjustest (neeruhaigused, teatud kasvajad, perekonniti esinev polütsüteemia, hemoglobinopaatiatega kaasnev) tingitud. Relatiivne erütrotsütoos: dehüdratsioon, vereplasma hulga vähenemine, seudopolütsüteemia ehk stressierütrotsütoos (mh rohkelt suitsetavatel ja ülekaalulistel inimestel). Kui Teil muid kaebusi või sümptomeid pole, siis on väike tõenäosus, et punaliblede hulga suurenemine on seotud haigusseisundiga. Lugege lisaks inimene.ee lehelt haiguste ja seisundite alt “Polütsüteemia”.