1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis
Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire



Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Noorukid ja narkootikumide kuritarvitamine. Põhjused ja ohumärgid.

Küsimusele, miks noorukid alkoholi ja narkootikume tarbivad, ei ole lihtsat, kõikide noorukite puhul kehtivat vastust. Uimastite kuritarvitamise tingib geneetiliste eelduste, käitumismudelite, motiivide ja sotsiaalselt ning psühholoogiliselt määravate tegurite koosmõju.

Oma artiklis lähtun arengupsühholoogia seisukohtadest noorukiea probleemkäitumise käsitlemisel ning toetun ühele empiirilisele uuringule, mis viidi läbi Harjumaa keskkooliõpilaste hulgas 1999.a., et välja selgitada üldiseid põhjuseid, mis tõukab noorukeid narkootikumide tarbimisele.

Noorukieaks (adolescence) nimetatakse perioodi 15/16 eluaastast kuni 18/20 eluaastani, mis jääb seega suhteliselt turvalise lapsepõlve ja vastutusrikka täiskasvanuea vahele. Noorukit ei peeta enam lapseks, pigem oodatakse ka temalt täiskasvanulikku käitumist. See iga on tülikas arenguaste ja seda mitte ainult noorukitele endale, vaid ka kõikidele teistele, kes nendega lävivad.

Head eeskuju, eelkõige vanemate näol omavad noorukid õpivad juba varases eas, kuidas vastata iseenda ja teiste ootustele, kuidas saavutada püstitatud eesmärke. Nad on enesekindlad ja ei tunne hirmu muutuste ees, mis kaasnevad täiskasvanuks saamisega. Nende kasvamine suureks kulgeb loomulikult ja stabiilselt.

Kahjuks on aga liiga palju ebaterves keskkonnas kasvavaid noori inimesi, kes üritavad raskusi trotsides leida identiteeti ja eesmärke. Lisaks psüühilisele pingele, mis taolistes kodudes valitseb, peavad lapsed sageli taluma ka füüsilist väärkohtlemist. Stressi ja viha leevendada ning probleeme unustada (mida nad sageli ei mõista, lahendada ei suuda ning mille eest pole nad ka vastutavad) aitavad sageli narkootikumid.

Selle perioodi vältel toimuvad olulised füüsilised ja psühholoogilised muutused, hormonaalsed muutused kiirendavad seksuaalset küpsemist. Nende kiirete muudatuste tulemusena tunneb teismeline end ebakindlalt ja tihti ebamugavalt. Neil on kahtlusi oma välimuse kui ka populaarsuse suhtes. Paljude jaoks on see pettumuste, viha ja mässu periood.

Noorukiea olulisemad tunnusjooned:

vajadus olla tunnustatud eakaaslaste poolt. Noorukitel on vajadus eakaaslaste tunnustuse ja heakskiidu järele rohkem kui kunagi varem.
proovitakse piire (kas piir peab, kui kaugele lastakse minna) ja manipuleeritakse teiste inimestega
kalduvus eksperimenteerida äärmuslike vaadete ja käitumisega
sageli ollakse segaduses ja hirmul, ühel ajahetkel nõutakse täielikku iseseisvust ja samas tuntakse karjuvat vajadust kaitsta end nii iseenda kui kogu maailma eest
tuntakse ängistust ja identiteedikriisi (E. Eriksoni termin emotsionaalse meeltesegaduse kohta), käitutakse väljakutsuvalt (mässumeelsus), mis on alateadlikuks viisiks, kuidas väljendada teadvustamata sisemisi konflikte. Samas võib identiteedikriis väljenduda ka apaatiana.
noorukiiga on avastuste aeg, riskeerimine ja elamustejanuline käitumine on normaalsed käitumisviisid. Eksperimenteerimine uimastitega on osa noorukite maailmast.
Küsimusele, miks noorukid alkoholi ja narkootikume tarbivad, ei ole lihtsat, kõikide noorukite puhul kehtivat vastust. Uimastite kuritarvitamise tingib geneetiliste eelduste, käitumismudelite, motiivide ja sotsiaalselt ning psühholoogiliselt määravate tegurite koosmõju.

Toetudes erinevate autorite andmetele (Mackenzie ja Jacobs 1987) ning artikli autori poolt läbiviidud uurimusele Harjumaa keskkooliõpilaste hulgas (vanuses 15-18 eluaastat), võib välja tuua olulisemad põhjused, mida õpilased rõhutavad (pingerea alusel):

Narkootikume tarbitakse:

uue kogemuse saamiseks
depressiooni leevendamiseks
stressi vähendamiseks
see on mõnus
sõprade, tuttavate survel
see on meelelahutus
isiklike probleemide lahendamiseks
väsimuse peletamiseks
soodustab seltskondlikku suhtlemist
Segal, Cromer, Stevens ja Wasswrmann (1982) uurisid kohtulikult karistatud alaealiste gruppi, selgitamaks uimastite pruukimise motiive nende hulgas. Tulemuseks leidsid nad kolm olulist motiivi:

1. uimastid aitavad paremini mõista iseennast ja teisi

2. uimastite joovastav efekt, soov saada kaifi, tunda end sõprade seas sundimatult

3. energia ja aktiivsuse suurenemine, uued ergutavad kogemused ja uudishimu

Beschner ja Friedman (1979) oma uuringus leidsid täiendavalt eelpoolmärgitule, et uimastid on noorukite arvates kindel, kiire ja lihtne moodus end hästi tunda ning abivahend eakaaslastega ühtesulamiseks ning nad aitavad toime tulla ebameeldivate tundmustega ning leevendavad depressiooni ja maandavad pinget.

Alati jääb võimalus, et põhjused, miks noored alustavad narkootikumide tarvitamist, erinevad põhjustest miks nad seda jätkuvalt teevad.

Kuidas ära tunda, et nooruk tarvitab narkootikume?

Hoiatavad märgid üksikisiku juures:

muutused huvides, tõrksus koolikohustuse täitmise suhtes
käitumise ja õppeedukuse halvenemine
ebatavalised emotsionaalsed puhangud, silmatorkav meeleolu kõikumine, närvilisus, rahutus, kärsitus
normide ja reeglite ignoreerimine
frustratsioon ja eakaaslaste survele allumine
vägivaldne käitumine ja verbaalne vägivald õpetajate ja klassikaaslaste suhtes
lapsevanemad märkavad, et nooruk veedab enamiku ajast väljaspool kodu, võimalik, et endast vanemate isikute või uute sõprade seltskonnas
perekondlikel koosviibimistel mitteosalemine
eneseisoleerimine (näiteks enamus ajast istutakse oma toas)
raha ülemäärane kulutamine ja laenamine
asjade ja raha vargused
ülemäärane väsimus ilma selge põhjuseta
drastilised muutused kehakaalus
alkoholijoobes või "pilves" kojutulek (veripunased silmavalged, ebaharilik lõhn jms.)
huvi puudumine oma välimuse vastu
haavandid, lööbed nahal, eriti suu piirkonnas
isutus
parfüümi , deodorandi liigne tarvitamine selleks, et varjata narkootikumide lõhna
päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides, et varjata laienenud või ahenenud silmapupille
Hoiatavad märgid grupi puhul:

regulaarne koolist puudumine kindlatel päevadel
distantsi hoidmine teiste õpilastega (näiteks grupid, kes kogunevad kooli spordiväljaku ääres)
vargused, mis on sooritatud grupi poolt (näiteks lahustite vargused kauplustest)
narkomaanide slängi kasutamine
raha ja esemete vahetamine tavatutes situatsioonides
kokkupuuted endast tunduvalt vanema, eakaaslaste hulka mittekuuluva isikuga
NB! Nende märkide esinemine üksikult ei näita veel uimastite kuritarvitamist, kuna mitmed neist on noorukieale omased ilmingud. Mitme erineva märgi esinemine üheaegselt võib osutada suurema kontrolli vajadusele.

Esemed, mis võivad osutada narkootikumide tarvitamisele:

foolium, vormitud tassikujuliseks (kuumuse tõttu värvus kulunud)
kuumuse tahmunud lusikad
tabletikarbid
plastik-, tsellofaan- või metallpakendid
plastmassist või klaasist väikesed pudelid
kokkurullitud (volditud) paberitükid
lehe- või varrepuru
suhkrutükid
süstlad, nõelad
sigaretipaberid, tulemasinad
kasutatud tikud
plastikkotid või butaangaasi anumad
papist või muust materjalist väikesed torud
tambits, naaskel
purunenud sigaretid, kodus valmistatud sigaretid, piibud
ruudukujuliseks ümbrikuks kokkuvolditud paber (5 cm)

Helve Saat,
psühholoog

Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee