Kui tõenäoliseks pead, et võid kaotada töö juba enne aastalõppu?
|
MüranormidMillisest allikast leiaksin koolis kehtestatud müranormid?
Malle Toomiste, Eesti Töötervishoi toimetaja:
Koolis tekitavad müra nii inimesed kui ka tehnoseadmed (ventilatsioon jm) ja lisaks võib tänavalt klassi kosta liiklusmüra. 2002. aastast kehtivad klassiruumi kostva liiklusmüra ja hoone tehnoseadmete müra normtasemed, sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=163756
2007. a võeti vastu Eesti standard EVS-EN 15251 „Nõuded sisekliimale, kaasa arvatud soojuslik mugavus, siseõhu puhtus, valgustus ja müra“, mida peavad projekteerijad arvestama.
Veel saab tugineda ekspertide soovitustele, mis lähtuvad koolimüra mõjust tervisele. Tartu Ülikooli dotsent, meditsiinidoktor Eda Merisalu kinnitab, et ka pidev nõrk müra (<50 dB) põhjustab psühho-füsioloogilisi muutusi, sh ärevust ja närvilisust lastel.Rahvatervishoiu magister Kristi Vahur on oma uurimuses (2006; http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/787/1/Vahur2006.pdf) kirjutanud, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ekspertide hinnangu kohaselt ei tohiks koolitunnis, kus suulise kõne abil vahendataval informatsioonil on keskne roll, taustmüra tase ületada 35 dB (vahetunnis võib helirõhk ajuti tõusta ka üle 80 dB).
LISA KOMMENTAAR:
|