Eluks vajalikud vitamiinid ja rasvhapped

Pikk ja pime sügistalv on selleks korraks jälle seljataha jäänud. Meid on räsinud viirused, nohu, pikaleveninud köha, tööstress, krooniliste haiguste ägenemised.
Vitamiinide ja mineraalide varud organismis on vähenenud. Nüüd ei saa muidu, kui tuleb minna oma usaldusapteeki ja valida koos proviisoriga välja just selline vitamiinide ja asendamatud rasvhapete kompleks, mis on kehale vajalik.
C-vitamiini on kindlasti vaja just talviti ja kevaditi, kui selle defitsiit on organismis kõige suurem. B-1 vitamiin aitab hästi reguleerida vegetatiivse närvisüsteemi funktsionaalseid häireid, B-12-l on suur roll rakuhingamises (eriti kesknärvisüsteemis), koos foolhappe (B-9) ja B-6ga osaleb B-12 hemoglobiini sünteesis; B-6 vitamiin lisaks veel aminohapete ainevahetuses. Vitamiin B-5 (pantoteenhape) on kuulus nahka taastavate omaduste poolest. E-vitamiin on tugev antioksüdant, mille defitsiit võib viia rakumembraani kahjustusteni.

Vähetuntud biotiinid ja koensüümid

Võib-olla oleme vähem kuulnud biotiinist (e H-vitamiin, e koensüüm-R). Tegu on mitmekülgse vitamiiniga, mida keharakud ise ei sünteesi. Biotiini leidub väikestes kogustes tavalistes toiduainetes, biotiinipuudus tekitab probleeme rasvhapete ja veresuhkru sünteesil.

Palju kiidusõnu saab uus vitamiinilaadne aine – koensüüm Q-10. See on energiapaun, millega sünnime ja mida hakkame kasutama, et organism funktsioneeriks .Noor organism toodab seda maksas vähesel määral juurde, vananedes vajame lisa. Lahendus on olemas – täiendame koguseid koensüüm Q-10 toidulisandiga.

Rasvarikkad mereannid

Tänapäevase kiire elutempo juures oleme hakanud tarbima rohkelt küllastatud rasvu sisaldavat loomse päritoluga toitu. Vaatamata sellele, et Eestit loetakse mereriigiks, on meie toidulaualt peaaegu kadunud meie omad kalad – siig, latikas, angerjas, lest jt. Hea, et lõhe on muutunud kättesaadavamaks, sest just rasvarikastest mereandidest leiame otsitava – oomega-3 rasvhapped. Nimelt on fütoplankton looduslik oomega-3 allikas, olles samas toiduks krevettidele ja kaladele, keda omakorda söövad inimesed. Ring ongi täis.

Kasulike rasvhapete vajalik kogus oleks tagatud, kui sööksime päevas kas 50 g lõhet või 330 g krevette või 25 g rasvast heeringat, ja nii 2–3 korda nädalas. Teadlased väidavad isegi, et inimestel, kes söövad rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas, kahaneb äkksurmaoht üle 50%, võrreldes nendega, kes tarbivad kala vaid kord kuus. Eriti kasulikud on lõhe, heeringas ja forell.

Soovitatava päevase koguse oomega-3 rasvhappeid koos A- ja D-vitamiiniga saame kätte ka lihtsamal viisil – kasutades kalaõlipreparaate. Apteekides on päris rikkalik valik oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid tooteid.

Tekst: Kai Ruukel, Mähe Apteegi proviisor 
Loe tervikteksti ajakirjast Kodutohter (4/2009)