1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire



Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Mis tagab dieedi edu?

Dieetide eduvalem on lihtne, aga karm. Ainus mis loeb, on kalorite piiramine. Rasvade, süsivesikute või proteiinide kooslus ei mängi ajakirjas New England Journal of Medicine (2009; 360: 859-873) avaldatud senini suurima pikaajalise dieediuuringu väitel mitte mingit rolli. Uurimuses POUNDS LOST (kadunud kilod)kasutati ülekaalu vähendamiseks uudseid dieedistrateegiaid. Uuringus osales 811 meest ja naist vanuses 50 eluaastat, kelle kaaluprobleemid (keskmine kehamassiindeks 33) olid aastatega muutunud ravinõudvaks rasvumistõveks.

Mitte üksnes Ühendriikides ei ole inimesed hullunud ideest leidmaks toimivat dieeti, ilma et peaks end näljutama. Tuntumad moedieedid on Atkinsi-dieet, mis langetab süsivesikute osa, Ornishi-dieet, mis väldib rasvu ja vahemereline dieet, mis langetab loomsete produktide osakaalu toitumises.

Uurimuses moodustati katsealustest neli rühma, kes hakkasid järgima uut moodi toitumist. Koostati neli erinevat toitumisprogrammi, milles muudeti rasvade-valkude-süsivesikute osakaalu toidus:

  • esimese rühma menüü sisaldas 20% rasva, 15% valke ja 65% süsivesikuid (Low-fat, average protein);
  • teises rühmas oli toiduga saadava rasva hulk 20%, tõsteti valkude osakaalu 25 protsendini ja vähendati süsivesikute hulka 55% (Low-fat, high protein);
  • kolmandas rühmas võisid osalejad tarbida kuni 40 % toidust saadavast energiast rasva kujul, valkude osa oli 15% ja süsivesikute osa 45% (High-fat, average protein);
  • neljas rühm sõi rasvast (40%) ja valgurikast (25%) toitu, kuid pidi loobuma suurest osast süsivesikutest (osakaal toidus 35%) (High-fat, high-protein).

Kõik dieedid järgisid südantsäästva toitumise reegleid (vähe küllastatud rasvahappeid, vähe kolesterooli, kõrge kiudainesisaldus), vähendades saadavat energiahulka keskmiselt 750 kcal võrra. Kõikidele rühmadele oli ette nähtud ka liikumine – 90 minutit sporti nädalas.

Erinevalt enamikust varasematest uurimustest jälgiti patsiente üle kahe aasta. See on tähtis, kuna kogemus näitab, et moedieetide järgijad kaotavad kiiresti kehakaalu, aga võtavad hiljem sama kiiresti juurde.

Samale tulemusele jõudsid Bostonis ka Frank Sacks ja tema kaastöötajad uurimuses POUNDS LOST. Pärast 6 kuud olid kõikide gruppide osalejad kaalus kaotanud keskmiselt 6 kg, mis vastab 7 protsendile kehakaalust.  Ühe aasta möödumisel hakkas enamik osalejaid tasapisi kaalus juurde võtma ja pärast kaht aastat oli 80 protsenti mõne kilogrammi juurde võtnud ja võit stardipositsiooniga võrreldes oli keskmiselt 4 kg. 14 kuni 15 protsenti oli oma kehakaalu 10 protsendi võrra vähendanud, mis oli ekspertide sõnul soovitatav eesmärk.

Meditsiiniaspektist on dieetidest siiski kasu, sest need vähendavad südame-veresoonkonna haiguste riski. Uuringu tulemusena selgus, et nelja dieedigrupi tervisenäitajad olid erinevad. Kaks aastat hiljem oli „väherasvast“ toitumisprogrammi järginud osalejate vere LDL-kolesterool vähenenud 5 protsenti, samal ajal rasvast toitu söönud rühmaliikmetel ainult 1 protsendi võrra.

Kõik dieedid langetasid vere triglütseriidide (glütserooli ja kolme rasvhappe ühendid, millest koosnevad tavalised toidurasvad) sisaldust 12–17%. Insuliini kontsentratsiooni veres vähendasid kõik dieedid peale esimese, kus süsivesikute osakaal moodustas 65%. Tähelepanuväärne on, et valgurikka dieedi järgijate (2. ja 4. rühm) insuliinitase langes keskmiselt 10%, samal ajal kui vähese valgusisaldusega dieeti järgijatel (3. rühm) vaid 4%.

Kõik dieedid, v.a kõrgeima süsivesikusisaldusega dieet, vähendasid insuliini hulka veres. Vererõhk langes kõikidel rühmadel keskmiselt 1 kuni 2 mmHg. Ekspertidel kulub veel aega analüüsimaks eri toitumisprogrammide eeliseid ja puudusi. Parim näitaja, mis uuringu tulemusena saavutati on aga see, et kõikides rühmades vähenes metaboolse sündroomi osakaal. Kui uuringu alustamisel tuvastati 32 protsendil osalejatest metaboolne sündroom, siis uuringu lõpuks kaks aastat hiljem oli protsent langenud eri rühmades 19–22 peale.

Refereeris: Liia Merino

Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee