Iga inimese organismis leidub palju erinevaid mikroorganisme, väikeses koguses ka mitmeid patogeene, mis teatud tingimustel võivad haigusi esile kutsuda.
Ehkki inimese organism ei suuda võõraid geene üle võtta, saavad bakterid sellega hakkama. Nii võivad võõrad geenid kanduda üle meie soolestikus elavatesse bakteritesse. Kui juhtub, et nad kanduvad üle patogeensetesse bakteritesse, võivad need bakterid inimese organismis antibiootikumikuuri ajal vohama hakata, kirjeldab professor Erkki Truve protsessi.

Kuna aga inimkond on söönud antibiootikume juba 50 aastat, on meie kõigi organismis kogu aeg selliseid mikroorganisme, mille mõni geen on mõne antibiootikumi suhtes resistentne.

Kõige efektiivsemalt vahetavad geene bakterid omavahel ning selline geenide liikumine toimub iga inimese soolestikus. Nii ilmub järjest uusi haigustekitajaid, mis on antibiootikumide suhtes resistentsed. “Bioloogina mul on natuke raske ette kujutada, et ebaefektiivne tee - geen liigub toidust bakterisse, on kuigi tähelepanuväärne, võrreldes palju efektiivsema teega, mil geen liigub ühest bakterist teise,” räägib professor Truve.

Aga kuna teoreetiliselt selline oht on olemas, on maailmas tendents selles suunas, et ühtegi antibiootikumide suhtes resistentset geeni ei lubata nn geenitoidus kasutada.