Ainevahetussündroom - mis see on?

Kas mul võib olla ainevahetussündroom?

Ainevahetussündroom esineb juhul, kui on olemas kolm või enam järgmistest kriteeriumitest:
1) vöö ümbermõõt ≥102 cm meestel ja ≥88 cm naistel;
2) triglütseriidide sisaldus veres >1,7 mmol/l;
3) HDL-kolesterooli sisaldus meestel <1,0 mmol/l ja naistel <1,3 mmol/l;
4) vererõhk >130/>85 mm Hg;
5) tühja kõhu veresuhkur >6,1 mmol/l.

Triglütseriidid on organismis normaalselt esinev rasvaliik. Triglütseriidide suurenenud sisaldus veres suurendab südamehaiguste riski juhul, kui on suurenenud ka vere kolesteroolisisaldus.
Hea kolesterool e HDL-kolesterool aitab organismil LDL-kolesteroolist vabaneda. Kui hea kolesterooli sisaldus veres on väike, suureneb südamehaiguste tekke oht.
Halb kolesterool e LDL-kolesterool põhjustab kolesterooli ladestumist arterite seintesse. Mida rohkem on halba kolesterooli, seda suurem on ka südamehaiguste oht.
Triglütseriide, hea ja halva kolesterooli ning tühja kõhu veresuhkru sisaldust määrab perearst sinult võetavast vereproovist. Määramise vajaduse ja sageduse üle pea nõu oma perearstiga.

Miks on ainevahetussündroom halb?

Ainevahetussündroom, nii nagu ka ülekaalulisus, on järjest sagenev probleem kogu maailmas. Ainevahetussündroomi risk suureneb seoses elanike rasvumise ja istuva eluviisiga. Vähene liikumine ja liigne rasvade tarbimine hakkavad inimest mõjutama juba noores eas.
Alles viimastel aastatel on leitud, et ainevahetussündroom on väga tõsine krooniliste haiguste riskifaktor.
Siiani on südamehaiguste riskifaktorina peetud oluliseks suurenenud kehamassi indeksit (KMI).
KMI arvutatakse valemi järgi:
Kaaluindeks= kehakaal (kg) / pikkus (m) x pikkus (m)

KMI normaalne vahemik on 19–25. KMI üle 25 on juba ülekaalu näitaja.

Kuid kehamassi indeksist üksi ei piisa keha rasvasisalduse ja südame-veresoonkonna haiguste (SVH) riski hindamiseks.

Ainevahetussündroom on väga oluline riskitegur järgmistele haigustele:
·         II tüübi suhkurtõbi,
·         südame pärgarterite ateroskleroos,
·         SVH.

Ülekaalulistel inimestel, kellel on ainevahetussündroom, on kaalulangetamine ja saavutatud kehakaalu säilitamine tunduvalt probleemsem kui neil ülekaalulistel, kellel ainevahetussündroomi ei ole.

Kuidas tekib ainevahetussündroom?

Ainevahetussündroomi üheks põhjuseks arvatakse olevat keharakkude vähenenud tundlikkus insuliini suhtes. Insuliin on kehaomane hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. See aitab glükoosil siseneda rakkudesse, kus glükoosi kasutatakse elutegevuseks vajaliku energia allikana. Kui glükoos ei pääse rakku, siis veresuhkru sisaldus suureneb ja tekib risk haigestuda II tüüpi suhkurtõppe.

Normaalselt aitab insuliin ka toiduga saadud rasvhapped triglütseriididena rasvkoesse transportida. Rasvkude tagab samuti organismi energiavaru. Kui inimesel tekib vähenenud insuliinitundlikkus, siis häirub rasvhapete salvestamine rasvkoes ja rasvhapped pääsevad vabalt vereringesse ringlema. Tekivad nihked vererasvade sisalduses.

Kuidas ainevahetussündroomi kindlaks teha?

Üks võimalik näitaja, mille põhjal ainevahetussündroomi hinnata, on talje ümbermõõt. Kui see on suurenenud, võib see olla riski näitajaks ka normaalkaalulisel inimesel. Muutused vööümbermõõdus kajastavad ühtlasi ka muutusi südamehaiguste riskis.
Metaboolsete häirete risk on suurenenud meestel, kelle vööümbermõõt on ≥102 cm, ja naistel, kelle vööümbermõõt on ≥88 cm.
Kehakaalu suurenemine üldiselt on igal juhul suur riskitegur ainevahetussündroomi tekkes.
Üks esimesi ainevahetussündroomi märke on ka vererasvade sisalduse nihked.

Ainevahetussündroomile on iseloomulik vere

• väike HDL-kolesterooli sisaldus,
• suur triglütseriidide sisaldus ja
• suur LDL-kolesterooli sisaldus.

Miks mõõta just taljeümbermõõtu?

Kohal, kuhu rasv ladestub, on suurem tähtsus tervisele kui keha kogu rasvasisaldusel üldiselt.
Eristatakse peamiselt kahte rasvumise tüüpi:

• kõhupiirkonna ehk õunakujuline rasvumine,
• pirnikujuline rasvumine.

Õunakujuline rasvumine on üldisest rasvumisest olulisem südamehaiguste riskitegur, sest esineb kõhuõõnesisene rasvaladestus, mis on rasva ohtlik, peidetud paiknemine kõhuõõneelundite (ka maksa ja kõhunäärme) ümber.
Õunakujulist rasvumist peetakse väga suureks südamehaiguste riskiteguriks, pirnikujulist rasvumist aga mõõdukaks.

Miks on just kõhupiirkonna rasvumus ohtlik?

Õunakujuline rasvumus on enim seotud ainevahetussündroomiga, sest kõhupiirkonna rasvkoel on kõige suurem rasvade hüdrolüüsi ehk vabastamise võime.
Siseelundite ümber paiknev rasvkude on ainukesena seotud üldise vereringega. Kõhupiirkonna rasvkoest vabanevad rasvhapped kantakse siseelunditest pärit veenide kaudu maksa. Vabad rasvhapped takistavad maksas insuliini töötlemist. Insuliin jääb vabalt ringlema ja väheneb rakkude insuliinitundlikkus. Vabade rasvhapete ringlemisest tekivad ka nihked vererasvade sisalduses. Seetõttu on kõhupiirkonna rasvaladestus kõige enam haigestumisega seotud.

Haigused, mida põhjustab ainevahetussündroom

Kõhupiirkonna rasvumus viib üldise rasvumiseni, südamehaiguste riskifaktorite arenemiseni ja insuliinitundlikkuse vähenemiseni.
Ainevahetussündroomiga inimesi ohustavad seega:

• ateroskleroosist põhjustatud südame-veresoonkonna haigused,
• II tüüpi suhkurtõbi.

Ateroskleroosist põhjustatud südame-veresoonkonna haigused ja düslipideemia

Kõhupiirkonna rasvumusega ülekaalulistel on kalduvus hüpertriglütserideemiale (suur vereplasma rasvhapete sisaldus) ja väikesele HDL-kolesterooli sisaldusele – seda kutsutakse düslipideemiaks ehk vererasvade tasakaalu häirumiseks. See omakorda suurendab haigestumise tõenäosust südame-veresoonkonna haigustesse.
NB! Kui tavaliselt on südame-veresoonkonna haiguste suurenenud riski näitajaks halva kolesterooli rohkus veres, siis ainevahetussündroomiga inimesel võib olla halb kolesterool ka normi piires.

Kui veres on

• triglütseriidide sisaldus suur: >1,7 mmol/l;
• LDL-kolesterooli sisaldus suur: >2,8 mmol/l;
• HDL-kolesterooli sisaldus väike:
  meestel <1,0 mmol/l ja
  naistel <1,3 mmol/l;

siis kujunevad soodsad tingimused ateroskleroosi arenguks. Triglütseriidid ja halb kolesterool tungivad arterite seintesse, tekitavad seal põletiku ja ladestuvad sinna. Tekkinud ateroskleroosi kogumikud muudavad arterite seinad jäigemaks ja halvendavad seeläbi elundite verevarustust. Kõige esimesena avaldub kahjustus väikese ja keskmise läbimõõduga arterites, näiteks nendes, mis varustavad vere ja hapnikuga südant – tekib südame pärgarterite ateroskleroos. Selle tagajärjel võib tekkida infarkt: mingi südamepiirkond jääb verevarustuseta ja südamekude kahjustub.
Ateroskleroos on ka üheks kõrgvererõhu tekkimise põhjuseks.
Düslipideemia korral on kõige olulisem taastada vererasvade normaalne tasakaal. HeA kolesterooli sisalduse suurenemine aitab ära hoida ateroskleroosi teket. HEA kolesterooli sisaldus suureneb siis, kui väheneb halva kolesterooli ja triglütseriidide sisaldus.
Esialgu saab vererasvade tasakaalu saavutada õige dieediga. Kui see ei anna tulemusi, määrab arst ravi.

II tüüpi suhkurtõbi

II tüüpi suhkurtõbi tekib insuliinitundlikkuse vähenemise tagajärjel: siis, kui veresuhkur ei pääse rakkudesse ja jääb veres vabalt ringlema ehk esineb hüperglükeemia.
II tüüpi suhkurtõbi põhjustab väikeste veresoonte tüsistusi, nagu

• silmaveresoonte kahjustus,
• neeruveresoonte kahjustus,
• närvikoe verevarustuse häire,

ning suurte veresoonte tüsistusi, näiteks

• südame pärgarterite ateroskleroosi,
• ajuveresoonte ateroskleroosi,
• jalgade arterite ateroskleroosi.

Ligikaudu ¾ II tüübi suhkurtõve haigetest sureb suurte veresoonte tüsistusesse: peamiselt insulti või infarkti.

Kuidas vältida ainevahetussündroomi?

Kõige rohkem mõjutab ainevahetussündroomi kujunemist inimese elustiil: toitumisharjumused ja kehaline aktiivsus.
Ülekaalulistel on kaalu vähendamine kõige tõhusam viis ainevahetussündroomi raviks.
See vähendab kõiki riskifaktoreid.
Kehaline aktiivsus (juba enne ainevahetussündroomi väljakujunemist!) vähendab halva ja suurendab hea kolesterooli sisaldust.
Kehakaalu vähenemine 10% vähendab 30% võrra siseelundite ümbruses olevat rasvkude.

Kaalust maha võtmine dieedi abil:

• küllastatud (tahkete) rasvade vähene tarbimine
• kolesterooli vähene tarbimine (rasvased lihalõigud, vorstid, nahaga linnuliha, täispiimatooted)
• magusa toidu vähene tarbimine
• puu- ja köögiviljade rohke tarbimine
• täisteratoodete tarbimine.

Arvestama peab seda, et väga kalorivaene dieet annab kiire tulemuse, kuid on ebatervislik ja tavaliselt lühiaegne.
Kuna kehakaalu langetamine on väga individuaalne, tuleb seda arutada koos oma perearstiga.

Testi ennast

Kontrolli, kas sul võib olla ainevahetussündroom ja risk haigestuda südamehaigustesse.
Iga jaatava vastuse korral kirjuta punktide lahtrisse „1“.
Iga eitava vastuse korral kirjuta „0“.

Juhul kui said 3 punkti või rohkem, kaalu elustiili muutmist:
- kui oled ülekaaluline, vähenda kehakaalu;
- kui suitsetad, loobu sellest;
- toitu tervislikult:
- väldi liigset loomsete rasvade tarbimist,
- eelista kiudainerikkaid toiduaineid;
- ole kehaliselt aktiivne, liigu palju.

Alati võid nõu ja abi küsida ka oma arsti käest.

Juhul kui said vähem kui 3 punkti, hoia oma tervis korras!
Väga palju lihtsam on praegu tervist hoida, kui hiljem haigust ravida.
Pea meeles: sinu tervis on sinu enda kätes. Kui tead oma riske – oskad haigusi paremini ära hoida.

Kas ma olen oma südame vastu hea?

KÜSITLEN ENNAST                                             JAH  EI

Mida rohkem on jah-vastuseid, seda parem on südamele.
Ei-vastused näitavad, mida saaks muuta paremaks.
Kõike ei tarvitse muuta kohe ja korraga.
Alustada tasuks sellest, mis tundub kõige lihtsam.

Mida räägivad arvud minu südame tervisest?

*kaaluindeks =             kaal (kg)

 pikkus (m) x pikkus (m)

Tasub teada oma vererõhu-, kolesterooli- ja veresuhkrunäitu.
Silma tasub peal hoida kehakaalul ja vööümbermõõdul.
Rasvapolster vöökohal on veel halvem kui puusadel.

Kirjastanud ja koostanud
OÜ Lege Artis
meditsiinikirjastus

Koostamist nõustanud
Arvo Mesikepp
Margus Viigimaa