Spordijoogid on paremad kui vesi

Et kehalise koormuse juures vältida dehüdratsiooni ehk vedelikukaotuse kahjulikke mõjusid, tuleb nii treeningu kui võistluse eel, ajal ja järel piisavalt juua. Uurimused näitavad, et kuumades ja niisketes tingimustes võidakse dehüdratsiooni tõttu juba pooletunnise pingutuse järel lahti saada 1 % kehakaalust – 70 kg inimene jääb ilma 700 grammist. See viib jõudluse languse ja enneaegse kurnatuseni. Ühtlasi suureneb järsult ka kuumarabanduse oht, mis oma kõige tõsisemas avaldumisvormis võib lõppeda koguni surmaga. Ent mida juua?

Uuringud on tõestanud, et spordijoogid aitavad vedelikukaotust korvata märksa efektiivsemalt ku i vesi, seda nii lastel kui täiskasvanutel ja ka alla tunni kestvate ning paariminutiliste intervallidega koormuste puhul.

On selgunud, et janu pole harjutamisel mitte kõige objektiivsem vedelikuvajaduse hindamise kriteerium. Tegelikult korvavad harjutajad, kel muud käe pärast pole, treeningu ajal ja vahetult pärast seda veega vaid ligi 50 % kaotatud vedelikust.Põhjus on paljuski selles, et vesi on maitsetu. Puuvilja- vms maitselised spordijoogid tekitavad suu ja keele närvilõpmetes meeldivaid aistinguid ja panevad lisa tahtma. Ühe uurimuse kohaselt joovad spordijoogi kasutajad veerandi võrra rohkem kui palja vee eelistajad, korvates seega veekaotust paremini.

Mõistagi on maitsega joogid meelt-keelt mööda eriti lastele, kel dehüdratsiooni ja kuumarabanduse risk suurem kui täiskasvanuil. Kui täiskasvanud jõid spordijooki 25% protsendi võrra rohkem kui vett, siis laste puhul oli samas uurimuses vastav protsent koguni 90.

Koos vedelikuga kaotatakse sportimisel aga ka elektrolüüte, mis võib põhjustada krampide tekete ning samuti ka energiat. Vee joomisega kumbagi ei asenda. Spordijookides on nii elektrolüüte kui süsivesikud.

Vale oleks arvata, nagu oleks spordijooke mõtet kasutada vaid vastupidavusalade ja pikkade harjutuskordade puhul. Tegelikult on neis leiduvad süsivesikud (sukroos, fruktoos, glükoos) organismile hästi omastatavad ja ning lähevad energiatootmisel kiiresti käiku. Seepärast on spordijookidest abi ka lühemaajaliste pingutuste korral ning pallimängudes.

Spordijook on energiavarude taastajana parem kui lihtsalt magusasöömine või oma segatud suhkruvee joomine. Liigne süsivesikute tarbimine pingutuse ajal võib anda hoopis soovitule vastupidiseid tulemusi. Spordijookides on süsivesikuid kindlaksmääratud kogus, üldjuhul kuus protsenti.

Niisiis pole spordijookide kasutamine mitte niisama poosetamine. Tippsportlastel võimaldab see saavutada paremaid tulemusi, harrastajal aga muuta treeningut kergemaks ja nauditavamaks.