Mu sõber räägib enesetapust. Mida ma peaksin tegema?

Teismeline olla pole kahtlemata ainult lust. Kõik teismelised tunnevad vahetevahel kurbust või depressiooni - eriti kui eksamite pinge ja sõprade omavahelised suhted kipuvad ülekäte minema. Teinekord võib juhtuda, et kurbus ja lootusetus ei taandugi, ja teismeline hakkab mõtlema enesetapule. Ta ei pruugi taibata, et suitsiid ei ole tema probleemide ainus lahendus.

Kas oled kuulnud kedagi ütlemas, et inimene, kes räägib enesetapust, tegelikult kätt enda vastu tõstma ei hakka? See on vale - inimesed, kes suitsiidist räägivad, proovivad seda väga suure tõenäosusega ka teha. Kui sul on sõber, kes räägib enesetapust, ära jää ootama, et ta meeleolu paraneks. Selliseid hoiatussignaale nagu suitsiidist rääkimine tuleb võtta väga tõsiselt. Peale rääkimise on veel hoiatavaid märke:

• tervist kahjustav käitumine, näiteks uimastite pruukimine
• surmast rääkimine
• perekonnast ja sõpradest eemale tõmbumine
•  muutused välimuses, söömis- või magamisharjumustes
•  huvi kaotamine lemmiktegevuste vastu
• oluliste asjade ära andmine
• abitu, lootusetu ja väärtusetu enesetunne

 Kui sõber räägib suitsiidist või ilmutab muid hoiatussignaale, võid alustada sellest, et kuulad ta ära ja rahustad teda. Seejärel, isegi kui sa oled lubanud saladust hoida ja tunned, et kellelegi rääkides reedaksid sõpra, tuleb otsida abi. See tähendab, et niipea kui võimalik tuleks jagada oma muret mõne täiskasvanuga, keda usaldad. Kui on vaja, võid helistada hädaabi või kriisiabi numbril.

Kõige tähtsam on anda asjast teada mõnele vastutustundlikule täiskasvanule. Kuigi võib tunduda ahvatlev ise oma sõpra aidata, ei pruugi see olla võimalik, ja täiskasvanute abi viibimine võib sõbra heaolu kahjustada.

kidshealth.com