Kui mehel ei seisa, siis milles on asi?

Erektsioonihäirete põhjused võivad olla nii psühholoogilist laadi kui tuleneda mehe üldisest tervislikust seisundist. Kui ebaõnnestumine pole ühekordne, võiks ikkagi abi otsida, sest abivahendite arsenal on lai. Nõu annab meestearst Olev Poolamets.

Üks ebaõnnestumine pole veel häire

Kui üks kord tekib erektsiooniga probleem, ei saa seda veel kindlasti erektsioonihäireks pidada, lohutab dr Poolamets. “Kuid kui juba 1-2 kuud on suguühte läbiviimisel probleeme, siis võiks küll pöörduda arsti poole või vähemalt mõelda, mis võiks olla häire taga,” soovitab ta.

Mis muredega Eesti mees meestearsti juurde pöördub? “Alati ei pea murega tegemist olema,” ütleb dr Poolamets. “Vahel tullakse lihtsalt küsima, kas kõik on normaalne, kas kõik on korras. Vahel tullakse lihtsalt küsima, kuidas elukvaliteeti veel paremaks saaks muuta.”

Põhilised mured on meestearsti sõnul lastetus, kroonilised suguteede põletikud, erektsioonihäired. “Väga erinevad probleemid, mis võivad olla seotud reproduktiivsuse ehk viljakuse ja soolise tervisega,” märgib dr Poolamets.

Vanuseti põhjused erinevad

Meestearsti sõnul saab välja tuua erektsioonihäirete peamisi põhjuseid ka vanusegruppide kaupa:

• Alla 20-aastastel noormeestel, kes alles alustavad seksuaalelu, on põhiline probleem see, et suguühe ei õnnestu ning seda tihti psüühilistel põhjustel. Näiteks lihtsalt seetõttu, et kogemus puudub ja kui siis reaalne partner olemas on, tekib psühholoogiline tõrge.
• 20. eluaastates mehel on reeglina seksuaalelu alustatud ja küsimus võib olla selles, et seksuaalelu on muutunud. Kui varem võis suguühe toimuda korra päevas, siis äkki võib mees avastada, et ei tahagi enam nii tihti, vaid võibolla ainult kaks korda nädalas. “See küsimus tuleb enda jaoks lahti mõtestada,” soovitab dr Poolamets. “Kui sarved on maha joostud, võiks õppida õppida nautima rohkem seksuaalelu teist, sisulist külge.”
• 20. ja 30. eluaastates võivad erektsioonihäirete põhjuseks olla juba kroonilised suguteede põletikud.
• Alates 30. ja 40. aastatest võivad tekkida erektsioonihäired, mis on seotud üldtervisega. Mehe organism vananeb ning selle käigus verevarustus muutub, ka suguorganites.

Teised tegurid

Igas eas on erektsioonihäirete väga tugev riskifaktor depressioon , märgib dr Poolamets. Lisaks soodustavad erektsioonihäirete teket kõik südamehaigused, kõrgvererõhutõbi, diabeet, sclerosis multiplex jm.

Suitsetamine on kindel riskifaktor pikemas perspektiivis. “Nagu see kahjustab organismi teisi veresooni, nii ka suguti veresooni,” selgitab meestearst. Alkoholi puhul sõltub kõik tarbitavast kogusest, mõistlikul tarvitajal ei maksa erektsioonihäireid karta.

Erektsioonihäirete sageduse kohta ütleb dr Poolamets, et protsendid on samad, mis mujal maailmas. Tõsi küll, mitte kuigi meeldivad. Alates 40. eluaastatest võib keskmise raskusastmega kuni raskemat sorti erektsioonihäireid esineda kuni 50% meestest.

Abivahendeid terve arsenal

Aitamiseks on tänapäeval palju võimalusi, teab dr Poolamets ja loetleb: hormoonravi, tablettravi, süsteravi, proteesravi jne. “Arsenal on väga lai,” kinnitab meestearst. “Kuid vahel piisab ka vestlusest, probleemi üle arutelust, nii et tablette ega süste polegi vaja.”

Aire Koik