Kõigepealt said tema hääl ja nimi tuntuks R2 vahendusel ja tema kirjastiil omaseks Eesti Päevalehe veergudel. Nagu paljude andekate ning ilusate puhul ikka, jõudis temagi loomuliku jätkuna helesinisele ekraanile. “Romi leidis välismaa mehe!” sahistati ühel hetkel kuluaarides.
Internetifoorumites ja blogides on juba ammu pead tõstnud isehakanud jutlustajad, kes ilma meditsiiniliste teadmisteta mahitavad kaaskondlasi nii endid kui oma lapsi vaktsineerimistest hoiduma. Põhjus on lihtne: nad kahtlevad, kardavad, näevad ajutistes kõrvalmõjudes suuremat kolli kui võimalikes püsivates tüsistustes ega ole pealegi veendunud, et vaktsiinid üldse midagi ära hoiavad.
Liighigistajatel tuleb püüda olla võimalikult rahulik, ennast korralikult mitu korda päevas pesta, kanda õhku läbilaskvat riietust ja vajadusel otsida koos arstiga probleemi põhjusi, soovitab endokrinoloog Marju Past. Kuidas on higistamine seotud meie ainevahetuse ja selle omapäraga? Dr MARJU PAST: Enamik ainevahetuse jääkaineid väljub organismist neerude kaudu, osa väljub nahapooridest just higistamisega, osa aga hingame välja.
Lõpuks on ta saabunud – suvi – , koos linnulaulu, lillede ja päikesega. Eesti geograafiline asend tingib meie kliimamudeli – üle poole aasta on taevas pilves, niiskus poeb kontidesse ja liiga lühikeseks kulunud päevavalgus koos harvade päikeseliste päevadega paneb jõuvarud proovile.
Südamelihaseinfarkt pole alati paratamatus. Kuidas seda ära hoida, ära tunda ja ravida? Kodutohtri lugejate küsimuste najal kirjutab sellest Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja südamearst Arvo Mesikepp.Südamelihaseinfarkti põhjuseks on südamepärgarterites toimuv aterosklerootiline protsess (lupjumine), mis kutsub esile verevarustuse häireid südames ja tekitab valusid.
“Podagra vastu aitavad põhiliselt ikka õige dieedipidamine, kaalulangetamine ja liikumine,” toonitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla reumatoloogia ülemarst Eevi Pärsik. Podagra raviks on ainult üks imerohi – tahtejõud, et järgida soovitusi.
Nutmisest tõuseb kasu nii hingele kui ihule, seepärast arvavad psühholoogid, et aeg-ajalt tasub mõni pisar kas või välja pigistada, kui need ise tulla ei taha. Nutt teeb head nii psüühiliselt kui füsioloogiliselt. Tahtest sõltumatu ehk parasümpaatiline närvisüsteem püüab nutmisega vabastada tugevate tunnetega kaasnevat pinget ja viia organism rahuseisundisse tagasi.
Tervisefoorumites küsitakse ikka ja jälle, kas näiteks AD-kuuri ajal tohib tarbida alkoholi või kas kohvi ja energiajooke võib ka ravimile peale juua. Aga mida teha siis, kui külastan mitut arsti, kellest igaüks määrab uusi ravimeid? Kuidas ma saan olla kindel, et see kompott sobib omavahel kokku? “Kõige parem on, kui patsiendil on arstile minnes alati kaasas üleskirjutis, milliseid ravimeid ja kui tihti ta tarvitab.
Kui hommikul tööle või muidu välja lähed ja õhtul kodus tunned, et jalatsid on justkui number väiksemaks jäänud, annab see märku, et jalgade vereringe on häiritud – see soodustabki veenilaiendite teket. Mida nende ärahoidmiseks ja leevenduseks teha, annab nõu Põhja-Eesti Regionaalhaigla jalaraviõde Tiina Mitt.
Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring näitab, et aasta-aastalt on kasvanud helkuri kasutamine pimedal ajal – 2008. aastal kandsid seda peaaegu alati juba pooled 16–64-aastastest naistest ja kolmandik meestest
Vaim ja keha on omavahel nii tugevalt seotud, et kui juhtud mõne viiruse külge saama, oleneb palju psüühikast, kui kaua ja raskelt sa tõbe põed. Siin on mõned kasulikud näpunäited, kuidas jääda terveks isegi siis, kui külm näpistab.
Kui tervis kipub käest minema või ihkad lihtsalt paremat enesetunnet, hakka varbaid väänama ja/või taldu mudima. Koondab ju labajalg palju närve ja organismi olulisi funktsioone mõjutavaid refleksipunkte. Tinglikult võib jalalabale joonistada kogu inimkeha koos luude, liikmete, lihaste ja elunditega.
Kui haigus ei suuda levida, on sellega lõpp – kogu tema olemasolu sõltub nakkamisvõimest. Seega oleme pärast mõnda miljonit evolutsiooniaastat silmitsi terve hulga vastikute pisilastega, mis hüppavad inimeselt inimesele sama kergesti nagu meie hüppame ühelt veebilehelt teisele.
Madalrõhulohk talvel, millega kaasneb mahedam temperatuur, võib tundlikel inimestel kutsuda esile peavalu- või migreenihoo. Nii selgus Bostoni teadlaste Ameerika ajakirjas Neurology (2009; 72: 922-927) avaldatud uurimusest. Viimane tõestab, et paljude patsientide ilmatundlikkus pole sugugi kliiniline mõttemäng.
On kevad-talv, kui äkki tunned, et kurnatus ja haigused kipuvad häirima sinu kõige kiiremaid töid ja tegemisi. Kas on tegemist pimedale ajale omase kurnatusega või on hakanud kimbutama vitamiinivaegus? Kuhu iganes pilgu pöörad, võid kõikjal märgata kirevaid reklaame, mis kutsuvad ohtralt tarbima vitamiine ja toidulisandeid.
Kui palju vett peab inimene päevas jooma? Mida teha siis, kui vesi ei maitse? Kas pudeli- või kraanivesi? Kas vett peab jooma ka siis, kui pole janu? “Normaalne veetarbimine tähendab seda, et inimene ei tunne janu. Ei saa öelda nii, et me kõik peame jooma näiteks 3 liitrit vett päevas.
Südamehaiguste peamised riskitegurid on kõrge vererõhk ja kolesteroolitase, suitsetamine, liigne kehakaal, stress ja diabeet. Et riski vältida, on oluline liikuda, tervislikult toituda, loobuda suitsetamisest, piirata alkoholitarbimist ning püüda vältida stressi.
Soovitused südamesõbralikuks toitumiseks
Toituge mitmekülgselt.
Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu.
Sööge rohkelt puu- ja köögivilja; piima ja piimatooteid; kala ja linnuliha.
Valige väherasvased toiduained.
Millal võib higistamist hakata pidama liighigistamiseks? Siis, kui inimene ise arvab, et higistamine on tema jaoks probleem – nahk on kogu aeg niiske või käed-jalad märjad, rõivastele jäävad higiplekid. Inimesel on 2–3 miljonit higinääret, kõige rohkem on neid näos, kaenlaalustes, käelabades ja jalatallal.
Mida annab regulaarne liikumine? Regulaarne kehaline koormus • vähendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise ohtu, muutes südame ja veresoonkonna ning lihaste töö tõhusamaks; • vähendab luuhõrenemise ohtu; • vähendab suhkurtõve riski, kuna suhkruainevahetus paraneb; • reguleerib kehakaalu, kuna energiakulu suureneb ja rasvade ainevahetus paraneb; • langetab vererõhku; • parandab enesetunnet; • maandab stressi.
» Süda ja stress Lisatud: 2009-03-06 15:32:09 Kommentaare: (0)
Mis on stress? Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile. Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt.
Olen alati olnud oma heas silmanägemises väga kindel. Ühel päeval aga avastasin, et näen parema silmaga veidike uduselt. Teksti ei näinud lugeda üldse ja inimeste näod olid ka veidike laialivalguvad. Silma ees oli mingi veider udu - kõike nägi, aga tunne oli selline nagu ma vaataksin maailma läbi määrdunud klaasi.
Edinburgi ülikooli ja IBM TJ Watsoni uurimiskeskuse teadlased käivitasid viis aastat kestva uurimisprojekti, et kiirendada HIV vaktsiini loomist.
Uuringutes kasutatakse superarvutil töötavaid simulatsioone ning reaalseid laborikatseid, üritades rünnata viirust nakatamise hetkel.
Eestis valivad vabasurma minejad kõige sagedamini poomissurma, selgus suitsiidiuuringu vahekokkuvõttest.
Poomine on ülekaalus nii eestlaste kui ka muulaste enesetappude meetodite osas, ütles uuringut teostav Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituudi juhataja psühhiaater Airi Värnik.
Creutzfeldt-Jakobi tõvest on palju juttu olnud seoses veiste seas leviva hullulehmatõvega, sest nende haiguste tekitaja võib olla sarnane - mõlemal juhul on tegemist prioonhaigusega. Eriti päevakorral on inimeste võimalik nakatumine haige looma liha süües.
Riina Saarma on suurte kogemustega taastusraviarst, kes on pikka aega töötanud Tartu ülikooli kliinikumi närvikliinikus ning kirjutanud raamatu «Terve selg ja terve kael». Raamatus selgitab arst põhjalikult kaela- ja seljahädade tekkepõhjusi ning annab nõu, kuidas neist hoiduda.
Leetrite haiguspuhangute tõttu kutsub Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regionaalbüroo üles valitsusi, tervishoiutöötajad, kodanikuühiskonda ja rahastajaid kiiresti tegutsema. Ülimalt nakkav hingamisteede haigus võib levida, kuna paljud lapsed ei ole vaktsineeritud või on saanud vähem kui kaks nõutavat leetrivaktsiini annust.
Tervisekaitseinspektsioon soovitab enne reisi planeerimist mõelda enese kaitsmisele A-viirushepatiidi vastase vaktsineerimisega. Vaktsineerida tuleb vähemalt kaks nädalat enne nn riskiriikidesse kavandatavat reisi. Eestis on käesoleval aastal registreeritud kuus A-viirushepatiidi haigusjuhtu.
Ameerika teadlased avastasid antikehad, mis gripiviirustel sõna-sõnalt kõrist haaravad. Teadaanne väljaandes Nature Structural & Molecular Biology (2009: doi:10.1038/nsmb.1566) tõotab kaugemas tulevikuks uut algust influentsa, kaasa arvatud tema kardetud pandeemiavariantide, raviks.
Niinimetatud hirmumälu salvestab mälestusi endistest traumaatilistest elamustest ja koormab inimesi tugevalt, kui neid mäletusi kuidagi esile kutsutakse. Ühes kontrollitud laborikatses suutis grupp Amsterdami Ülikooli teadlasi tõkestada juurdepääsu sellistele hirmumälestustele täiesti – ja seda püsivalt.
Tuberkuloos on laialt levinud nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.
Kõige tervislikum on mitte kukkuda. Aga mida teha siis, kui see ikkagi juhtub ja saame viga? Talvel kukutakse tavaliselt rohkem kui muidu, kuid süüdi pole alati ainult libe tee või tänav. Külmal ajal on inimesed paratamatult rohkem tubasemad ja liiguvad vähem kui suvel, sellepärast on keha kohmakam ega suuda nii kergesti libedal teel tasakaalu hoida.
2008. aastal registreeriti Eestis 90 (haigestumus 100 000 elaniku kohta 6,7) puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1423 (haigestumus 100 000 elaniku kohta 106,7) puukborrelioosi juhtu. Võrdluseks, 2006. aastal registreeriti 140 puukentsefaliidi haigusjuhtu (haigestumus 100 000 elaniku kohta 10,4) ja 721 puukborrelioosi juhtu (haigestumus 100 000 elaniku kohta 53,7).
Endokriinsüsteem toodab biokeemilisi signaalaineid (hormoone), mis vereringe kaudu mõjutavad organismi ainevahetust, kasvamist, paljunemist, puberteeti ja vastusreaktsiooni stressile. Hormoone ei toodeta mitte ainult spetsiaalses näärmes, vaid ka teiste kudede spetsiifilistes rakkudes.
Pidevalt kolleegide vestlusi kuulates oled küll hästi kursis kontori klatshiga, aga tõenäoliselt ka suuremas stressis. Isegi vähene müra, mis paratamatult tekib avatud tüüpi kontorites, suurendab töötajate stressi ja vähendab motivatsiooni, teatas CBS HealthWatch online uudistes.
Suhtlemine ajutraumaga patsiendiga ei pruugi alati olla kerge – sageli põhjustab see ärrituvust ja lootusetust. Ajukahjustusest tuleneb rida probleeme – mäluhäired, emotsionaalne tasakaalutus ja motivatsioonipuudus, mis segavad igapäevast suhtlemist.
Kõigele sellele võib lisanduda depressioon, viha ja lootusetus.
Kui lisada mõnele taimele ohtralt mõne looma geene, kas saab luua liikumisvõimelise ja lihasööja taime? “See on siiski ulme, ja seda kahel põhjusel,” vastab professor Erkki Truve.
Tänapäeva tehnoloogia võimaldab suhteliselt edukalt viia taimesse sisse ühte, kahte, heal juhul kolme geeni.
Lisatud: 2009-09-09 15:48:07 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-08-21 11:18:06 Kommentaare: (1)
Lisatud: 2009-08-03 16:53:11 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-07-02 11:14:04 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-06-30 15:27:47 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-06-25 16:00:35 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-06-25 15:55:24 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-05-26 15:01:35 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-05-12 09:44:35 Kommentaare: (1)
Lisatud: 2009-05-08 00:45:58 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-04-27 15:58:08 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-04-27 15:11:49 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-04-20 14:10:25 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-12 13:44:37 Kommentaare: (1)
Lisatud: 2009-03-09 16:54:23 Kommentaare: (1)
Lisatud: 2009-03-09 10:47:32 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 16:07:14 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 16:03:21 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 16:01:20 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 15:39:30 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 15:32:09 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 15:26:52 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 15:25:43 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 15:20:05 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-06 15:16:15 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-05 10:19:16 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-05 09:54:01 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-03-02 12:12:41 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-02-26 11:58:16 Kommentaare: (1)
Lisatud: 2009-02-17 13:47:56 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-02-12 13:54:03 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-02-12 13:16:37 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-02-11 10:33:50 Kommentaare: (1)
Lisatud: 2009-01-14 13:01:00 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-01-13 18:50:04 Kommentaare: (0)
Lisatud: 2009-01-13 18:45:14 Kommentaare: (3)
Lisatud: 2009-01-13 18:33:53 Kommentaare: (0)