Inimene.ee

TSH kui kõige tähtsam kilpnäärme funktsioonihäire diagnostiline marker lapseeas

Endokriinsüsteem toodab biokeemilisi signaalaineid (hormoone), mis vereringe kaudu mõjutavad organismi ainevahetust, kasvamist, paljunemist, puberteeti ja vastusreaktsiooni stressile. Hormoone ei toodeta mitte ainult spetsiaalses näärmes, vaid ka teiste kudede spetsiifilistes rakkudes.

Endokriinsüsteemile on iseloomulik hormoonierituse tagasisideregulatsioon ja seda kasutatakse laialdaselt hormoonhaiguste diagnostikas.
Tagasisidemehhanismi selgitus kilpnäärmehormoonide näitel:
1. Türeotropiini ehk türeotroopset hormooni (TSH) toodetakse hüpofüüsis (ajuripats), see eritub pulseerivalt, nõristumine suureneb õhtul ja maksimum saabub keskööl. TSH hulk ei erine sooti. TSH eritust reguleerib TRH ehk türeotropiini vabastajahormoon ja kilpnäärmehormoonid. TSH eritust rakust reguleerib dejodaas 2 (D2) vahendusel rakusisene trijoodtüroniin (T3). TSH soodustab kilpnäärme kasvu ja talitlust ning jodiidi sisenemist kilpnäärmesse. TSH on määratav 10–12-nädalasel lootel ja alates 18.–26. nädalast on lootel seerumis TSH sisaldus suurem kui emal. TSH ei jõua emalt looteni.
2. Türoksiini (T4) toodetakse kilpnäärmes. 80% türoksiinist dejodeerub T3-ks ja rT3-ks (pöördtrijoodtüroniin, väheaktiivne). Türoksiini sisalduse vähenemine seerumis põhjustab T3 tootmise vähenemise ajuripatsis. See omakorda stimuleerib TSH eritumist. Bioloogiliselt aktiivne on vaid 0,04% türoksiinist (FT4 ehk vaba T4). T4 on vajalik loote aju, kopsude ja luustiku arenguks. Terve ema ja lapse puhul liigub türoksiini emalt looteni vähe.
3. Trijoodtüroniin (T3) on bioloogiliselt aktiivne, toime on türoksiiniga võrreldes kolmekordne, vabas olekus on hormooni 0,4% (FT3 ehk vaba T3). Suurem osa T4-st dejodeerub väljaspool kilpnääret. Lootel ja vastsündinul on türoksiini dejodeerumine T3-ks vähene. Täiskasvanul vähendavad dejodeerumist nälgus, alatoitumus, üldhaigused, maksa ja neerude talitlushäired, vigastused, ravimitest nt glükokortikoidid, beetablokaatorid. Joodi sisaldavad antiseptikumid ja röntgenkontrastained (joodi liigsus) võivad täielikult blokeerida hormoonisünteesi.

Vereringest kilpnäärmesse jõuab jodiid kandurvalgu abil. Kilpnäärmes on jodiidi sisaldus 25–50-kordne võrreldes sisaldusega vereplasmas.

Joodivaeguse olukorras eritab kilpnääre rohkem T3 kui T4. Hüpofüüsis väheneb vereringe T4-st pärinev T3, mis toob kaasa TSH eritumise intensiivistumise (kiireneb kilpnäärme talitlus) ja nääre suureneb.

Kilpnäärmehormoonidel on keskne roll organismi hapnikutarbimise ja põhiainevahetuse reguleerimises. Kilpnäärmehormoonide sünteesiks on vaja vähemalt 60–70 µg joodi iga päev.

Joodiallikad on piim ja piimatooted, kanamunad, kala. Täiskasvanu vajab päevas 150 µg joodi, rasedad ja rinnaga toitvad emad kuni 200 µg ja lapsed 60–90 µg. Vastsündinud on eriti tundlikud joodi suhtes. Jood on ka allergeen.
IDD (Iodine Deficiency Disorders) ehk joodidefitsiit võib põhjustada struumat ja kretinismi (vaimse arengu peetus joodi defitsiidi tõttu).
Liigne joodisisaldus takistab organismi kilpnäärmehormoonide sünteesi, eelkõige hormoonide vabanemist.
Suur TSH- ja väike FT4-sisaldus on iseloomulik hüpotüreoosile, väike TSH- ja suur FT4-sisaldus viitab hüpertüreoosile.

Kaasasündinud hüpotüreoos
Eestis on vastsündinute kaasasündinud hüpotüreoosi (KHT) sõeluuring kasutusel alates 1996. aastast. TSH määratakse reeglina >24 tunni vanustel vastsündinutel, et võimalikult vara avastada KHT ning alustada õigel ajal ja piisavas annuses levotüroksiinraviga. Õigeaegne ravi aitab vältida võimalikku vaimse arengu peetust. Eestis korratakse kõiki vastsündinute täisverest tehtud vereproove, mille esimene TSH tulemus pärast 24 elutundi on >10 mIU/l. Peab meeles pidama, et sõeluuring diagnoosi ei kinnita ega lükka ka seda ümber. Alati on vaja kiiresti korrata TSH või TSH ja FT4 mõõtmist vereseerumis ning siis alustada vajadusel raviga. Väikse sünnikaaluga lastel soovitatakse korrata TSH mõõtmist vanuses 2 kuni 4 nädalat (võimalik TSH-sisalduse hilisem suurenemine) ja väga väikse sünnikaalu korral soovitatakse kasutada TT4 testi.
Hüpotüreoosi sümptomid vastsündinu- ja imikueas ei pruugi kohe avalduda. Üle kantud rasedus ja suur sünnikaal on riskifaktoriteks. Võivad esineda tursed labakätel ja jalgadel, jahedad jäsemed, kollakaskahvatu ja kuiv nahk, laialt avatud lõgemed ja kolju õmblused, madal kehatemperatuur, sõrmede ja varvaste naha sinakus, hiline mekoonium (loote roe), imemishäired ja oksendamine, lihastoonuse vähenemine, kalduvus kõhukinnisusele, tuim näoilme, madal kähisev hääl, suur keel, unisus, nabasong, pikaajaline nahakollasus, hammaste hiline lõikumine. Vanuse kasvades torkab silma mahajäämus kasvus, ebaproportsionaalne kehaehitus (suur pea, lühike keha), sugulise ja vaimse arengu peetus.

Kaasasündinud hüpotüreoosi ravi
Euroopas kasutatakse enamasti suhteliselt väikest päevadoosi (50 µg) ja kontrollitakse TSH-d, võimalusel T4 (FT4) kord kuus, kui raviarst ei ole teisiti ordineerinud. Soovitatakse igal KHT-ga lapsel korrata KN-i testimist 2 aasta vanuses.

Ema kilpnäärme funktsioon on oluline lapse tervisele. Ema analüüsid, kasutatavad kilpnäärme ravimid peavad kajastuma meditsiinilises dokumentatsioonis, selleks peab ilmtingimata rasedust jälgivale arstile kõigist kasutatavatest ravimitest teada andma. Raseduseaegset hüpotüreoidismi diagnoositakse ca 2–3%-l. Esimese kolme raseduskuu jooksul soovitatakse kontrollida ema TSH ja TPO-Ab (türeoidperoksüdaasi autoantikehade) sisaldust, et avastada mitteväljendunud hüpotüreoos ning selgitada sünnitusjärgse kilpnäärmepõletiku võimaluse risk. Gravesi tõbe põdevatel rasedatel soovitatakse kontrollida kilpnääret stimuleerivaid antikehi (TR-Ak) raseduse kolmandal trimestril.
Gravesi tõbi esineb kirjanduse andmetel 0,1–0,4% rasedatel ja nende vastsündinutel esineb hüpertüreoidism 0,6%-l. Hüpertüreoosi sümptomid lapseeas on kilpnäärme suurenemine, südame pekslemine, kaalulangus, unehäired, süstoolne vererõhu tõus, psühholoogilised probleemid jne.
Rinnaga toitvad emad peaksid teadma, et suitsetavatel emadel on rinnapiima joodisisaldus vähenenud, seerumis on neil suur tiotsüanaadi sisaldus ja see võib takistada joodi transporti rinnapiima. Lapse kilpnäärme funktsioon on häiritud ja kesknärvisüsteemi areng pärsitud.

Normist erineva TSH-sisaldusega laps tuleb kindlasti saata konsultatsioonile lasteendokrinoloogi juurde.

Mare Paal, Kesklinna Lastepolikliiniku endokrinoloog

Lühikokkuvõte meditsiiniajakirjas Lege Artis avaldatud artiklist "TSH kui kõige tähtsam kilpnäärme funktsioonihäire diagnostiline marker lapseeas" (Lege Artis, mai 2005).