Ravimtaimed tableti asemel? Mitte alati

Raske haiguse puhul ainult taimeteest ei piisa, küll aga sobib taimeravi siis muud ravi toetama. Kui aga tegemist on üksnes peavalu või külmetusega, võivad taimed tablette täielikult asendada. Ravimtaimede maailma tutvustab taimeravi arst Aili Paju.

Rasked haigused nõuavad medikamente

Taimeravi esimene ülesanne on organismi puhastada, teab dr Paju. “Sõltuvalt sellest, mida puhastada soovitakse, kas maksa, seedetrakti, neerusid või südant,” ütleb ta ja lisab, et taimedest on abi ka valu vastu ja põletike korral. Või kui soovid haigust ennetada, näiteks tunned, et oled külmetanud, siis võid julgelt tabletile taimeteed eelistada.

“Kui tegemist on raske haigusega, olgu see siis vähk, reuma või kopsupõletik, siis peab kindlasti medikamentidega ravima,” hoiatab dr Paju taimeravi ülemäära agaraid pooldajaid. “Ainult taimedega pole siis enam midagi teha. Aga tabletiravi võib taimedega toetada. Taimedest on eriti suur abi just pikaleveninud ja krooniliste haiguste tablettidega ravimise toetamisel.”

Dr Paju sõnul võib sel sajandil oodata läbimurret - sünteetika aeg on taandumas, ravimtaimede aeg on alles ees. Samas ei soostu ta ühtegi taime teiste seast esile tõstma. “Ei saa öelda, et üks taim on väärtuslikum kui teine, sest igal taimel on oma koht, sõltuvalt sellest, millise hädaga on tegemist,” ütleb ta.

Taimed viivad stressi ära

Näiteks kaasaegse moetõve stressi vastu on hea tee, mis sisaldab viirpuu õisi, melissi, aedtilli seemneid ja lihtnaistepuna. “Lihtnaistepuna on üks paremaid masenduse vastaseid ravimtaimi,” märgib dr Paju. “Ka suured ravimifirmad on sellest aru saanud ja seda on apteegis tablettidena saada.”

Kuid esimene asi, mida dr Paju soovitab võitluses stressi vastu, on rahu. “Nii et ei liiguta mitte kõrvagi,” täpsustab ta. “Tõmmake kõik telefonid välja, olge omaette.” Teise abinõuna stressi vastu nimetab ta und. Hea une saamiseks soovitab dr Paju teha tee, milles on väike teelusikas aedtilli seemneid tassi vee kohta. Peale hea une andmise korrastab see ka seedimist, sest stressis inimesel kipub seegi häiruma. “Järgmisena teeksingi stressis inimese kõhu korda,” jätkab taimeravi arst. Kõhukinnisuse vastu astuks ta kõrvenõgese ja linaseemnetega. Viimased tuleks juba eelmisel õhtul vette panna, alles siis saab hommikul hea tee.

Sesoonsed mured

Mured, millega inimesed dr Aili Paju poole pöörduvad Tartu Ülikooli apteegis, kus ta nõustamistööd teeb, sõltuvad aastaajast. Näiteks kevadel on tihti mureks neerud, suvisel ajal esineb rohkem nahahädasid. Jõuluajal, kui inimesed söövad ennast kurguni täis, on palju seedehäireid. Sügisel aga küsitakse sageli külmetuse kohta.

Külmetuse puhul soovitab dr Paju eelkõige taimi, mis hästi sooja annavad, näiteks ingverijuurt. Teiseks sobivad hästi taimed, mis soodustavad nii higistamist kui neerude tööd. Sellised on näiteks kasepungad, kõrvenõges, raudrohi ja kummeliõisikud. Suvise külmetuse, samuti tuuletõmbusest tekkinud peavalu korral soovitab taimeravi arst melissiteed.

Ka piirangud on olemas

Ravimtaimede tarvitamisel on ka mõned piirangud, tõdeb dr Aili Paju. On terve rida ravimtaimi, mida lastele ei tohiks anda, näiteks lihtnaistepuna, sest see kipub lastel allergiat tekitama.

Mõned taimed pole soovitavad üle 60-aastastele inimestele, kui südame töö ja vereringe on juba natuke aeglustunud. “Näiteks kõrvenõges ja raudrohi muudavad vere paksemaks ja südamel on seda siis raskem pumbata,” põhjendab dr Paju.

Mõne haiguse puhul ei tohiks taimeteed üldse juua, näiteks kui neerud korralikult ei tööta ja organismi koguneb palju vett. “Sel juhul asendame tee tinktuuri või tilkadega, sest alati ei pea ju teed jooma,” lohutab dr Paju taimeravi sõpru.

Ühte ja sama taimeteed ei maksa pikka aega järjest juua. “Kolm, kõige rohkem neli nädalat on see aeg, kui võib juua ühte teed,” räägib dr Paju. Siis tuleks kaks nädalat kuni poolteist kuud vahet pidada või muuta tee koostist. Muidu on oht, et organism harjub teega niivõrd ära, et see enam ei mõju.

Aire Koik