A-viirushepatiidist reisijatele

Tervisekaitseinspektsioon soovitab enne reisi planeerimist mõelda enese kaitsmisele A-viirushepatiidi vastase vaktsineerimisega. Vaktsineerida tuleb vähemalt kaks nädalat enne nn riskiriikidesse kavandatavat reisi.

Eestis on käesoleval aastal registreeritud kuus A-viirushepatiidi haigusjuhtu. Kõik nakatumised toimusid väljaspool Eestit - viiel juhul pärines nakkus Egiptusest, üks nakkus toodi kaasa Indiast.

Eelmisel aastal registreeriti 13 A-viirushepatiidi juhtu, neist 11 juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit – kuuel juhul Lätis, kolmel Egiptuses, lisaks Marokos ja Lõuna-Aafrikas.

2007. a oli 10 A-viirushepatiidi haigusjuhtu, neist kuuel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit (Egiptuses – 3, Tuneesias – 1, Venemaal – 1 ja Kõrgõzstanis – 1).

A-viirushepatiit võib edasi kanduda ebapiisavalt kuumutatud toiduga, mereandidega, pesemata köögiviljade, puuviljade või salatitega.

Ohtlikeks nakkusallikateks võivad olla ka saastunud joogivesi, joogid või jääkuubikud, nõud, mis on A-hepatiidi viirusega saastunud, isegi, kui nad paistavad puhtad.

Hetkel on Eestile lähimaks A-viirushepatiiti nakatumise ohu riigiks Läti, kus on Läti Rahva Tervise Agentuuri (SVA) andmetel käesoleval aastal seisuga 23. veebruar registreeritud 773 A-viirushepatiidi kinnitatud haigusjuhtu, neist 507 Riias ja 97 Riia rajoonis. Reisijate meeliskohas Jurmalas on sel aastal kinnitatud 14 A-hepatiidi juhtu.

Haigestunutest 555 on täiskasvanud ja 218 lapsed. Kui A-viirushepatiidi puhangu alguses möödunud aastal domineerisid haigestunute seas täiskasvanud, siis viimasel ajal on tõusnud just laste osakaal.

Aasta algusest on Lätis registreeritud kaheksa üle viie haigusjuhuga rühmaviisilist haigestumist, kus haigestunute üldarvuks kujunes 53. Neist ühel juhul toimus nakatumine saastunud toidu tarbimisel ja kahel juhul õppeasutustes.

Mis on A-viirushepatiit?

A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus (HAV). Haigust esineb kogu maailmas, kõige enam arengumaades, kus hügieen on puudulik. Veega levivat nakkust põhjustab eelkõige puudulik kanalisatsioon ja veevarustus. Nakkusallikaks on haige inimene. Nakatumine toimub otsesel või kaudsel kokkupuutel haigega, tema väljaheidetega, saastunud esemetega, saastunud vee ja toiduainetega. Eelnevatel aastatel on mitmetes riikides sagenenud haigestumine A-viirushepatiiti narkomaanide seas (näiteks Norras, Rootsis, Soomes, Tšehhis).

Inkubatsiooniperiood kestab 15–50, keskmiselt 30 päeva. Haiguse kliinilised nähud on: väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Nakkusohtlikkuse perioodi kestus on 1-2 nädalat enne haigusnähtude esinemist kuni kollasuse tekkimiseni. Viiruse eritumine väljaheitega väliskeskkonda lakkab üks nädal pärast kollasuse teket. Haiguse kulg võib olla ka ausümptomaatiline. A-viirushepatiit on vaktsiin-välditav nakkushaigus, mida saab ennetada vaktsineerimise teel.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab täita järgmisi ettevaatusabinõusid nakatumise vältimiseks:
-  A-viirushepatiidi riskipiirkondadesse sõitjatel vaktsineerida ennast vähemalt 2 nädalat enne reisi,
-  juua ainult ohutut vett,
-  mitte süüa pesemata juur- ja puuvilju,
-  ettevaatlikult tarbida termiliselt töötlemata toitu, sh meresaadusi,
-  hoiduda jääkuubikutest,
-  pidada kinni hügieeninõuetest, sh pesta alati käsi seebiga pärast tualetis käimist ja enne toidu valmistamist ja söömist,
-  riskirühmadesse kuuluvatel inimestel (eelkõige tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad, toidukäitlejad) vaktsineerida end või lasta vaktsineerida tööandja kulul.

Allikas:  Tervisekaitseinspektsioon (27.02.2009)