Tuberkuloos
Tuberkuloos on laialt levinud nakkushaigus, mis võib kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid, kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO/ WHO) andmetel sureb iga päev maailmas üle 5000 inimese tuberkuloosi (aidsi sureb üle 8000 inimese). Kui tuberkuloosi ei suudeta lähima 20 aasta jooksul ohjata, nakatub selle ajaga WHO prognoosi kohaselt peaaegu miljard inimest ja neist 35 miljonit sureb.
Eestis hakkas tuberkuloosi haigestumine suurenema 1997. aastast alates – haigestumine ulatus üle 45 juhu 100 000 elaniku kohta (Põhjamaades jääb vastav näitaja enamasti alla 10 haigusjuhu 100 000 elaniku kohta).
Viimastel aastatel on Eestis olukord paranenud, Tervisekaitseinspektsiooni andmetel jääb tuberkuloosi esmasjuhtude arv aastas 30 piirimaile 100 000 elaniku kohta.
Tuberkuloosi tekitajad on mükobakterid, mis on vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni aasta, kuid hävivad otsese päikesevalguse toimel (1,5 tunniga). Küllalt resistentsed on nad ka desinfitseerivate ainete suhtes. Intensiivne ultraviolettkiirgus hävitab mükobaktereid 2–3 minutiga.
Nakkusallikaks on eeskätt hingamiselundite lahtist tuberkuloosi põdeja (BK+), kes levitab haigustekitajaid olenevalt haigusvormist põhiliselt röga. Üks tuberkuloosihaige võib aastas nakatada 10–15 inimest.
Mõnedes piirkondades levitavad nakkust ka haiged lehmad, sead jm loomad. Nakkuse ülekanne toimub põhiliselt õhu kaudu rögapiiskadega (lahtise kopsutuberkuloosiga köhiv haige) või õhk-tolmunakkusena. Harva võib nakatuda seedetrakti (nakatunud piim) või vigastatud naha ja limakestade kaudu (enim ohustatud laborandid ja lüpsjad).
Suurimas ohus on haigega lähikontaktis olevad isikud, eriti perekonnaliikmed. Nakatumisel omab tähtsust inimese organismi üldseisund – haigestumist soodustab vaegtoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused.
Kui lahtist tuberkuloosi põdev inimene sõidab ühistranspordis, võib ta köhides ohtu seada ka kaasreisijad, kuid nakatumine sõltub ennekõike reisi pikkusest, kontakti lähedusest ja inimese vastupanuvõimest. Nakatumisoht on seda suurem, mida kauem kestab kontakt – näiteks pikkadel lennu- või laevareisidel.
Haiguse peiteperiood on 2–12 nädalat.
Tuberkuloos on ravitav, ravi on pikaajaline, vajades pidevat arsti järelevalvet. Kui tuberkuloosihaige jätab ravi pooleli, tekib organismis ravimresistentsus, mis tähendab, et tuberkuloositekitajad ei allu enam ravimitele. Kui selline ravimresistentne haigustekitaja kandub edasi, on ka uusi nakatunuid raskem ravida.
2008. a registreeriti Eestis 312 tuberkuloosi juhtu (mis moodustab 23,2/100 000 elanike kohta), neist 292 (moodustades 21,7/100 000 elanike kohta) olid kopsutuberkuloosi juhud.
Tuberkuloos Eestis aastatel 1980–2008
Aasta Haigete arv 100 000 kohta
1980 500 34
1981 457 31
1982 453 30
1983 476 31
1984 445 29
1985 463 30
1986 438 28
1987 367 24
1988 407 26
1989 362 23
1990 332 21
1991 336 21
1992 328 21
1993 441 29
1994 518 35
1995 516 35
1996 593 40
1997 659 45
1998 690 48
1999 642 45
2000 642 45
2001 555 41
2002 522 38
2003 475 35
2004 429 32
2005 405 30
2006 330 24,5
2007 400 29,8
2008 312 23,2
Allikas: Tervisekaitseinspektsioon