1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Mis on sinu suurimaks stressiallikaks tööl?
Suhted töökaaslaste või ülemusega
Mure töökoha säilitamise pärast
Halvad töötingimused
Pingeline töö
Terviseprobleemid
Muu
Koostööpartnerid



Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse haigestumine

Selle aasta 5. nädalal (26.01–01.02) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 6664 haigestunut, eelmise nädalaga võrreldes suurenes haigestumine 33 protsenti.

100 000 elaniku kohta haigestus keskmiselt 497 inimest. Keskmisest kõrgem oli haigestumine Hiiumaal (939), Pärnumaal (696) ja Läänemaal (617).

Võrreldes eelmise nädalaga on gripilaadsete haigujuhtude arv tõusnud kaks korda. Erinevate respiratoorsete viiruste seas esines viiendal nädalal enim gripi viirust.

Laboratoorse kinnituse on 05.02.) saanud kokku 103 A-gripi ja 11 B-gripi juhtu. Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata kõrgeks, kuid samas ei ületa haigestumuse intensiivsus hooaja tavapärasele tõusule iseloomulikke näitajaid.

Gripiviirustest domineerib Eestis A-gripiviiruse alatüüp H3, lisaks sellele ringleb B-gripiviirus ning sel nädalal kinnitati laboratoorselt veel A-gripiviiruse alatüüp H1N1. Grippi haigestumised on tuvastatud Tartus, Tallinnas, Pärnus, Harjumaal, Põlvamaal, Lääne-Virumaal, Võrumaal, Viljandimaal, Jõgevamaal ja Raplamaal.

Endiselt on haigestunute seas enim kuni 15-aastaseid lapsi, kuid laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude puhul on haigestunud peamiselt tööealised vanuses 15–65. Haigestumine püsib eelmise aastaga võrreldes suhteliselt kõrgel tasemel ka elanikkonna hulgas vanuses 65 ja vanem.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab viirusnakkuste põdejatel:

-  koju jääda ja ennast terveks ravida, kuna haigestunu võib teisi nakatada kuni seitse päeva. Haigena tööl/koolis/lasteaias käimine kurnab ka organismi.
-  köhides ja aevastades tuleks nina ja suu salvrätiga katta,
-  vältida silmade puudutamist,
-  pesta tihti käsi.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab nakatumisest hoidumiseks:

-  vältida rahvarohkeid kohti või kogunemisi,
-  pesta tihti käsi,
-  haigega lähikontaktis olles katke nina ja suu marlimaskiga.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab läbi viia gripivastane vaktsineerimine oktoobrikuus ning jätkata seda novembris-detsembris.

Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Immuniseerimist gripi vastu võivad vastunäidustuste puudumisel teha kõik soovijad alates 6-elukuust.

Vaktsineerimine on vastunäidustatud:

-   munavalgu ülitundlikkuse;
-   vaktsiini muude koostisosade ülitundlikkuse;
-   ägeda palavikulise haiguse korral.

Kindlasti soovitame vaktsineerimist järgmistele riskirühmadesse kuuluvatele isikutele:


-  65 aastased ja vanemad;
-  isikud, kes põevad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti);
-  6 kuu kuni 17 aasta vanused lapsed ja noorukid, kes saavad pikaajalist aspiriinravi;;
-  immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuunsüsteemi talitlust pärssivat ravi saavad ja HIV-positiivsed isikud;
-  rasedad naised, kelle raseduse 2 või 3 trimester langeb gripihaigestumise sagenemise või epideemia perioodi;
-  hooldeasutuste ja pikaravihaiglate kroonilisi haigusi põdevad patsiendid;
-  tööalaselt ohustatud isikud (tervishoiutöötajad, hooldeasutuste töötajad, linnufarmide töötajad jt:)
-  isikud, kes võivad levitada grippi riskirühmale.


Tervisekaitseinspektsioon

Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:


 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee