1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Mis on sinu suurimaks stressiallikaks tööl?
Suhted töökaaslaste või ülemusega
Mure töökoha säilitamise pärast
Halvad töötingimused
Pingeline töö
Terviseprobleemid
Muu
Koostööpartnerid



Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Kas meid ohustab vitamiinivaegus?

On kevad-talv, kui äkki tunned, et kurnatus ja haigused kipuvad häirima sinu kõige kiiremaid töid ja tegemisi. Kas on tegemist pimedale ajale omase kurnatusega või on hakanud kimbutama vitamiinivaegus? Kuhu iganes pilgu pöörad, võid kõikjal märgata kirevaid reklaame, mis kutsuvad ohtralt tarbima vitamiine ja toidulisandeid. Kas oleks õigem sirutada käsi vitamiinipurgi järele, pidada nõu oma arstiga või teha muudatusi oma eluviisis?

Vitamiinid on eluks hädavajalikud ained, mis toetavad enamikku organismi funktsioonidest - kasvamist, energia tootmist (ise energeetilist väärtust ei oma), luude ainevahetust, immuunsüsteemi korrasolekut; ning nende kestev vaegus on organismile kahjulik, isegi ohtlik. Inimese organism on võimeline ise sünteesima vaid mõnda üksikut vitamiini seetõttu on nende põhiallikateks siiski toit, seedekulgla mikroobide elutegevus ja kunstlikud preparaadid.

Tuleb kindlasti meeles pidada, et vitamiinid osalevad organismi ainevahetuses, kuid pole mingid energiapillid ega asenda teisi toitaineid. Neisse peaks suhtuma kui ravimitesse, sest vitamiinide liigne tarbimine võib osutuda sama ohtlikuks kui nende defitsiit.

Tuntumate vitamiinide põhiallikad ja defitsiidi ilmingud

Tähis

Allikad

Defitsiit

(retinool)

Kala- ja loomamaks, või, piim ja piimasaadused, munad, porgand jt.värvilised aedviljad

Kanapimedus, silmade kuivus ja infektsioonitundlikkus, pimedus, naha kuivus ja vananenud välimus, kõrgenenud nakkuste risk

B1 (tiamiin)

Pärm, kaerahelbed, sealiha, täisteraviljasaadused, hapendatud rukkileib, nisuidud, piim, munad, kuivatatud oad

Nõrkus, isutus, ärrituvus, meeleoluhäired, beri-beri: koordinatsiooni ja mäluhäired, tursed, lihasvalud, südametegevuse häired jne.

B2 (riboflaviin)

Piim ja piimasaadused, maks, liha, kala, pärm, kaunviljad, teraviljad, spinat, munad, kapsas, kartul, tomat

Nõrkus, depressioon, huulte ja suunurkade lõhenemine

B6  (püridoksiin)

Maks, munakollane, porgand, banaanid, täisteratoidud, pähklid, kanaliha, kala, kuivatatud oad

Väsimus, isutus, ärrituvus, depressioon, veresuhkru langus

B8 (inosiit)

Neerud, süda, kartul, mais

Ekseem, juuste väljalangus ja hallinemine, silmahaigused, lipiidide ainevahetuse häired, kolesterooli tõus

B10, B11  (foolhape, folatsiin)

Maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha, pärm

Ärrituvus, kõhulahtisus, mäluhäired, kasvupeetus, aneemia, suunurkade haavandid, keelepõletik

B12  (tsüaankobalamiin)

Verivorst, maks, neerud, tailiha, linnuliha, mereannid, juust, pärm, seened, kala, muna, piim, juust

Närvipõletik, ärrituvus, mälulüngad, menstruatsioonihäired, halb lõhn, nõrkus, seljaaju degeneratsioon, aneemia, valulikud pragunenud huuled ja kuiv keel

C (askorbiinhape)

Mustsõstra- ja kibuvitsamarjad, jõhvikas, kapsas, paprika, pähklid, tsitrused, ebaküdoonia, maasikad, melon, tomat, kartul

Igemete kahvatus, liigeste valulikkus, haavade ja luumurdude paranemise aeglustumine, sinikad, aneemia, skorbuut

D (kaltsiferool)

Kalarasv, munakollane, või, pärm, täispiim

Igemete kahvatus, liigeste valulikkus, haavade ja luumurdude paranemise aeglustumine, sinikad, aneemia, skorbuut

Imikutel ja väikelastel rahhiit, lihaste lõtvus, punnkõht; täiskasvanutel luude pehmenemine

E (tokoferool)

Porgand, kapsas, taimsed õlid, linnaseleib, päevalilleseemned, pähklid, nisuidud, salat, herned, maks, neerud

Biomembraanide kahjustused, viljastumise- ja  vereloomehäired, ateroskleroosi kiirem teke, maksa ja neerude kahjustused jne.

K (naftokinoon)

Kalasaadused, spinat, kapsas, herned, sojaoad, teraviljad

Vere hüübimise aeglustumine, verejooksud ninast, sinakad laigud kehal

PP (niatsiin)

 

Lihasnõrkus, väsimus, isutus, unetus, depressioon, ärritatavus, oksendamine, igemete ja nahakahjustused, pellagra (dermatiit, kõhulahtisus, dementsus)

Kas vitamiinide lisatarbimine on vajalik?

Täiesti tervel, tervislike eluviisidega mitmekesist segatoitu tarbival inimesel vitamiinide vaegust ei teki. On aga olukordi, kus vitamiinivaeguse tekkimine on lausa käegakatsutav. Stressirohke elulaad, suurenenud füüsiline koormus, mõned vanuselised iseärasused (nt.imikud) ja füsioloogilised seisundid (nt.rasedus) võivad organismi vitamiinide vajadust suurendada.

Hüpovitaminoosid (vitamiinide vaegus) ja avitaminoosid (mõne vitamiini täielik puudus, mille tagajärjel avalduvad juba konkreetsed häired – kanapimedus, skorbuut, rahhiit, aneemia, beri-beri, pellagra) võivad tekkida väga mitmetel põhjustel – diabeedi, kilpnäärmehaiguste, mao-, peensoole-, jämesoole-, maksa-, kõhunäärme- ja sapiteede krooniliste haiguste korral, hingamisteede nakkuste, krooniliste neeruhaiguste ja paljude ravimite (kortikosteroidid, suukaudsed rasestumisvastased tabletid, krambivastased ravimid, antibiootikumid) pikaajalisel tarbimisel.

Tavalisemateks põhjusteks osutavad aga hoopis kohvi, tee, alkoholi ja suhkru kestev rohke tarbimine, suitsetamine ja loomulikult  ühekülgne toitumine. Igasugused toitumisekstreemsused, k.a.taimetoitlus, on lõppkokkuvõttes tervisele alati kahjulikud ning isegi ohtlikud.

Organismil varu olemas

Asudes tasakaalustama vitamiinivarusid, tuleks esialgu siiski mitmekesistada oma menüüd, sest toidulisandid ei asenda mitmekesist põhitoitu.

Kõigil organismi töös osalevatel vitamiinidel on olemas kindel varu, mis võimaldab mõnda aega vitamiinivaegusele vastu seista, kui aga varusid ei uuenda, hakkab tekkima vitamiinivaegus.
Üks väheseid vitamiinide profülaktilise kasutamise näidustusi on D-vitamiini manustamine imikutel ja alla 2-aastastel lastel, sedagi septembrist aprillini, mitte suvekuudel. Kui aga on kujunenud juba väljendunud vitamiinide defitsiit, tuleb neid loomulikult kunstlikult asendada. Siingi tuleb juurde lisada väike hoiatus - pidades silmas seda, et teatud vitamiinide varud on organismis suuremad ja seega nende liigsel tarbimisel tervisehäired kiiremad tekkima, tuleks eelnevalt arstiga nõu pidada –  millised preparaate kasutada, milliseid mitte. Näiteks jätkub rasvlahustuvate vitamiinide – A,D,E,K - varudest organismis mitmeteks kuudeks ning nende liigtarvitamisel võivad tekkida lihasvalud, seedimishäired, nägemishäired ja teised tõsised häired olenevalt sellest, millist vitamiini on liigselt tarbitud.

Ülejäänud vitamiinide varud on aga vaid paarinädalased; samas on nende puhul toksilist toimet vähem karta.

Kokkuvõtteks

Et vitamiinide puuduse või ülemäärase tarbimisega endale mitte liiga teha, võiks meeles pidada mõned lihtsad tõed:

  • Vitamiinid on ainevahetuslikult väga aktiivsed ühendid, seega on ühtviisi ohtlikud nii nende puudus kui ka ülemäärane tarbimine.
  • Nii vitamiinide defitsiidi kui ka toksilisuse tunnused võivad olla küllalt sarnased.
  • Väsimus, nõrkus jm.kaebused võivad olla tingitud mõnest varjatud haigusest, mitte vitamiinide puudusest. Selle väljaselgitamiseks on kõige mõistlikum pidada nõu arstiga.

Vitamiinivaeguse vältimiseks:

  • söö mitmekesist toitu - vitamiinivajaduse katmiseks peab toit sisaldama nii taimseid kui ka loomseid produkte
  • loobu kahjulikest harjumustest – kohvi, tee, suhkru, alkoholi liigsest tarbimisest, suitsetamisest
  • ravi oma kroonilisi haigusi, sest need võivad soodustada häireid vitamiinide imendumises ja ainevahetuses
  • kui kõigest eelnevast pole kasu olnud, konsulteeri oma arstiga, kes soovitab sobivaid vitamiinpreparaate

Kristi Abram
Naha- ja suguhaiguste arst

Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:


Ester kommenteeris: 2009-10-07 14:37:03

 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee