Paanikahoog on selline ärevus, mis tekib äkki, hirm on põhjendamatu ja sellega kaasnevad tugevad kehalised sümptomid. Inimene võib tunda õhupuudust, lämbumistunnet, südamekloppimist, peapööritust, kuumatunnet ja teisi enesetundehäireid. Nendega kaasneb tugev emotsionaalne erutus, meeli täidab läheneva katastroofi või surma hirm.

Sellised paanikahood kestavad mõnest minutist kuni mõnekümne minutini ja seejärel taanduvad. Aju saab aru, et seda polnud vaja ning et tegemist oli valehäirega.

Paanikahoogude ootamatuse ja tõelistena tunduvate ohtude tõttu hakkavad inimesed neid episoode kartma ja üritavad paanikahoogude kordumist takistada, hoidudes eemale kohtadest ja olukordadest, kus paanikahoo tekkimise risk tundub tõenäolisena. Samuti hakatakse vältima toiminguid, mis tekitavad paanika kehaliste sümptomitega sarnanevaid enesetunde muutusi. Näiteks loobutakse saunas käimisest, trennist või kohvijoomisest, kuna neist tekivad kuumatunne ja südametegevuse kiirenemine tunduvad sarnased algava paanikahooga. Lisaks hoidutakse kohtadest, mis ei tundu turvalised, kuna paanikahoo tekkimisel ei ole seal võimalik kohe abi saada või ei pääse sealt kiiresti minema. Sageli välditakse rahvarohkeid paiku, ühistransporti, umbseid ruume ja üksiolemist. Seda hirmuliiki nimetatakse agorafoobiaks.

Tuleb ette nii raskeid juhtumeid, kui inimene pole paanikahoogude ja agorafoobia tõttu võimeline üldse oma kodust lahkuma või vajab pidevalt kellegi juuresolekut.