1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Ma kardan kõige rohkem
vaime
ämblikke
madusid
konni
hiiri
pimedust
teisi inimesi
suhtlemist
autosõitu
muud
Koostööpartnerid



Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Mõõdukas ärevus aitab, liigne takistab

Kuni neljandik inimesi võib elu jooksul kannatada ärevushäirete mõne sümptomi all. Et ärevushäirega toime tulla, on tähtis tunda ärevuse olemust. Mida vähem teadmisi, seda rohkem jääb teadvuses ruumi hirmudele. Teadmisi aitab parandada Tartu psühhiaatriakliiniku psühhiaater Jakov Shlik.

Ärevuse kogemus on tuttav ilmselt igale inimesele. Seda võib tajuda näiteks pimedal tänaval kõndides, esinemiseks valmistudes, asudes uuele töökohale, reisile minnes jne.

“Mõõdukas ärevus on täiesti normaalne nähtus,” kinnitab dr. Shlik. “See aitab meil ennast ette valmistada nii vaimselt kui kehaliselt ohuks, et selle eest saaks põgeneda või sellele vastu hakata.”

Haiguslik ärevus segab elu

Kui ärevuse väljendused on liiga tugevad või kestvad, ei allu tahtele ja toovad kaasa elupiiranguid ja kannatusi, võib ärevust pidada haiguslikuks. “Haiguslikkuse piir ongi see, et ärevuse ületamine käib inimesele üle jõu,” selgitab dr. Shlik.

Ärevushäiretel on nii psüühilisi kui kehalisi avaldusi. Ärevushäireid on väga erinevaid, peamised neist on:

  • üldistunud ärevushäire
  • paanikahäire
  • foobiad
  • sotsiaalärevushäire
  • traumajärgne ärevushäire

Keegi pole kaitstud

Ärevushäiresse võib haigestuda igaüks, selle eest ei kaitse haridus, jõukus või arukus ega ka nende vähesus. “Paljud ärevushäirete all kannatajad on tublid ja hakkajad inimesed,” kinnitab dr. Shlik ja lisab, et ärevushäiretel ei ole ühte kindlat põhjust.

Peamised põhjuslikud tegurid on teatud iseloomuomadused, elusündmused, pärilikkus ja aju iseärasused. “Mõned inimesed lihtsalt on kõrge ärevusega,” tõdeb psühhiaater. “Nad teavad oma probleemi ja ütlevad, et ma olengi selline, et muretsen kõige pärast ja võtan kõike südamesse. Samas on nad osavõtlikud ja teised inimesed hindavad neid sageli kõrgelt.”

Uurimused näitavad, et 30-40% haigestumistest ärevushäiretesse võib seostada pärilike teguritega.

Naistel ärevushäireid umbes 2,5 korda rohkem kui meestel. “Üks selgitus on see, et naistele on omane üldse suurem teadlikkus oma emotsioonidest,” selgitab dr. Shlik. “Aga ilmselt on ka muud põhjused. Arvatakse, et naistel on valmidus ärevuseks suurem ning see on kujunenud nii juba evolutsiooni käigus.”

Enda kokku võtmine ei aita

Ärevushäired mõjutavad oluliselt inimese elukvaliteeti, kuid ärevuse kogemus on subjektiivne ja sageli keegi teine seda kõrvalt ei märka. Ärevushäire olemasolu jääb vahel isegi lähedastele inimestele arusaamatuks, nendib dr. Shlik, kuid lisab, et mõned märgid siiski on. Näiteks inimesed, kes kannatavad paanikahäire all ja hakkavad kartma olukordi, kus paanikahoo risk on suur, võivad hakata soovima, et keegi nendega sellistesse kohtadesse alati kaasa tuleks.

Psühhiaatri sõnul on ärevus niivõrd intiimne probleem, et seda on raske teistele tunnistada. “Inimene võib uskuda, et see on tema puudus või oskamatus ning abi otsimisel võib neil tekkida mulje, et nende hädasid ei võeta tõsiselt ja neid peetakse lihtsalt virisejateks.”

Nõuanne “võta ennast kokku” on lausa solvav pikemat aega ärevuse all kannatanud inimesele. “Ta on nagunii juba ise kõike proovinud,” märgib psühhiaater.

Liigset ärevust saab ravida

Abi saamiseks võib pöörduda nii perearsti kui psühhiaatri või psühholoogi poole. Perearst saab teha kindlaks, kas enesetundehäirete põhjuseks pole mõni kehaline häda, näiteks vererõhu- või kilpnäärme probleemid, ja vajadusel suunab inimese psühhiaatri konsultatsioonile. Psühhiaatri juurde võib minna ka ilma saatekirjata.

Dr. Shliki sõnul on väga tähtis inimesele ära seletada, mis temaga lahti on. “Aidata tal mõista oma ärevust ja leppida sellega,” ütleb ta. “Mõnikord selgitusest piisab, raskematel juhtudel see on aluseks, sest muidu jääks edasine ravi ka kuidagi õhku rippuma.”

Tänapäeval saab ärevushäireid edukalt ravida, kas ravimite, psühhoteraapia või mõlema abil. “Arukas inimene otsib abi,” soovitab psühhiaater. “Keegi ei ürita ju näiteks ise toime tulla silmanägemise halvenemise või hambavaluga. Ärevushäiretele ei too lahendust lootus, et probleemid pöörduvad iseenesest.”

Aire Koik

Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:


Taiver kommenteeris: 2012-10-29 07:11:03




 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee