Vähk võtab töö

Vähki haigestumine ja vähipatsientide puudulik kehaline taastumine põhjustab tihti töökoha kaotuse, järeldati Ameerika Ühendriikide arstide väljaande (JAMA 2009; 301: 753-762) metaanalüüsi põhjal.

Umbes pool kõigist vähihaigetest on teovõimelises eas ja paljud üritavad pärast ravi uuesti tööle minna või on sunnitud seda tegema majandusliku seisu tõttu. Paljudel ei õnnestu aga töömaailmas enam kanda kinnitadagi, nagu näitas Angela G.E.M. de Boeri metaanalüüs Academisch Medisch Centrumist Amsterdamis.

Töötervishoiuarst analüüsis 36 uurimust USAst, Euroopast ja viielt muult maalt. Uurimustes kasutati 177 969 inimese, sh 20 366 vähi üleelanu ja 157 603 terve inimese, terviseandmeid. Kõik uurimused andsid ühesuguse pildi. Vähi üleelanud on sagedamini töötud võrreldes tervete inimestega, teisisõnu jäävad 1,37 korda tõenäolisemalt töötuks kui tervete võrdlusgrupp (kokkuvõtvas analüüsis on vähihaigete näit protsentides 33,8; samaealistel tervetel 15,2 protsenti). Samasugust trendi täheldatakse pea kõigi vähiliikide puhul. Rinnavähi diagnoosi puhul oli näit madalam (35,6 vs 31,7 protsenti), teiste günekoloogiliste vähihaigustega 49,1 vs 38,3 protsenti ja gastrointestinaalsete (mao- ja soolestiku) vähihaiguste korral 48,8 vs 33,4 protsenti.

Sagedaseks töökaotuse põhjuseks võivad olla puuded, mis tekivad pärast vähki haigestumist. Seitsmes uurimuses, kus seda tegurit nimetati, oli puuetega vähihaigete hulgas peaaegu kolm korda rohkem töötuid kui tervete seas. Olukord on keeruline nii töötaja kui ka tööandja jaoks, kui inimese ravi on kombineeritud täiskohaga tööga. Ka füüsilisi piiranguid või vähisarnaseid sümptomeid nimetati töötuse põhjusteks.

“Paljud vähi üleelanud tahavad ja on võimelised naasma pärast diagnoosi ja ravijärgset hooldust tööle,” ütlevad autorid oma pressiteates. “Vabatahtlik töötus pole tõenäoline, kui just patsientidel pole teisi sissetulekuallikaid.” Ka mainitakse, et ettevõtted saaksid mõndagi ära teha vähi üleelanute abistamiseks, kaasa arvatud näiteks ravi ajal haiguslehe andmine. Sellised sekkumised oleksid hädavajalikud, ohjeldamaks vähi üleelanute finantskadusid ja parandamaks nende elukvaliteeti.

Refereeris Liia Merino