Söögitoruvähk

Söögitoru ühendab suuneelu maoga ja selle kaudu neelatakse toit alla. Ehkki neelamine võtab aega vaid loetud sekundeid, piisab ka sellest, et teatud toitude ja jookide, sealhulgas alkoholi ja allaneelatava suitsu toimel tekivad sellised limaskestakahjustused, mis loovad soodsa pinnase vähi arenguks.

Kellel on suurem söögitoruvähi tekkevõimalus?
Söögitoru- ja ka kopsuvähi põhjustajate hulgas on eriti olulised keskkonna mõjutegurid.
Ümbritseva keskkonna saastatus ehk teisisõnu töötamine kaevandustes, metallitööstuses, asbestitolmus, asfaldiaurudes, korstnapühkijana ja muudes kahjulikes tingimustes – kõik see tekitab suure riski haigestuda söögitoru- või kopsuvähki. Põhjuseks on kahjulike ainete pidev sissehingamine ja neelamine, mille tulemusena need saasteained sadestuvad suu, hingamisteede ja söögitoru limaskestadele, tekitades kroonilisi kahjustusi ja söövitusi.
Uuringud on näidanud, et ka ülekaalulisus on üks riskitegureid, ehkki päris selge ei ole veel mehhanism, kuidas suur kehakaal söögitoruvähi teket soodustab.
Söögitoruvähi põhjustajate hulgas on olulisel kohal ka söögitoru söövitused – kogemata söövitavate vedelike joomisel kannatab ennekõike söögitoru, kuhu jäävad väga tugevad armid ja deformatsioonid. Aastaid hiljem võib niisugusel muutunud limaskestal areneda
söögitoruvähk.

Haigustunnused
Kõige iseloomulikum söögitoru ja ka mao ülaosa (söögitoru ja mao ühinemiskoha) vähile on neelamise ja toidu liikumise häire. Alul on probleeme tahkete toitude neelamisega. Toit jääks nagu kuhugi kinni ja läheb lõpuks alla korduvate neelamisliigutuste või rohke vedeliku joomise abil. Hiljem on raskusi ka vedeliku ja väga rasketel juhtudel isegi sülje neelamisega.
Sellise neelamistakistusega võib kaasneda valu rinnaku taga või ülakõhus (nn südameaugus), mis esineb kas ainult neelamise ajal või ka sellest sõltumata. Siin tekibki uus probleem: raske on ilma täpsete uuringuteta eristada söögitoru- või maovähi valu südamehaigusest tingitud valust. Asub ju süda rindkeres vahelihase peal, selle vahetus naabruses on söögitoru ja kõhukoopas vahelihase all magu.
Kuna on tekkinud raskused toidu neelamisel, siis sööb inimene vähem hirmust valu ees ja kaotab tugevasti oma kehakaalu.
Need nähud nii üksikuna kui ka üheskoos võivad ilmneda ka teiste söögitoruhaiguste korral. Kõik neelamistakistused ja valud ei pruugi olla vähist tingitud, kuid mingi haiguse ilmingud need ometi on ja seepärast ei tohi neid tähelepanuta jätta. Tuleb arsti poole pöörduda ja mitte loota, et ehk läheb kõik niisama üle.

Diagnoosimine ja ravi
Kõige täpsema kinnituse söögitoruvähi kahtlusele annab gastroskoopia. Gastroskoopial viiakse suu kaudu läbi söögitoru makku painduv erilise optilise seadmega varustatud toru, mille abil on võimalik täpsustada nii söögitorus kui ka maos esinevaid haigusi ja silma kontrolli all võtta ka proovitükk ehk biopsia.
Tihti juhtub, et söögitoru on seal asetseva kasvaja tõttu nii kitsenenud, et gastroskoop ei mahu läbi. Sellisel juhul kasutatakse diagnoosimiseks röntgenuuringut, mille korral antakse patsiendile juua erilist baariumisegu (rahva keeles “kriiti”) ning selgitatakse takistuse kohad ja kasvaja suurus.
Kasvaja leviku kohta väljapoole söögitoru tehakse veel lisauuringuid: kopsude röntgen, kõhukoopa ultraheliuuring ehk sonograafia, rindkere ja kõhu kompuutertomograafia jt.
Söögitoruvähki saab ravida nii kirurgiliselt kui ka kiiritusega. Ravi sõltub kasvaja asukohast, suurusest, ehitusest ja paljudest muudest teguritest. Ravi kohta saab otsuseid teha ja soovitusi anda vaid arst.

Artikkel on koostatud Lege Artis OÜ 2007 välja antud infomaterjali „Seedeelundite kasvajad“ põhjal.