1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Olin esimest korda alkoholi proovides...
11-aastane või noorem
12-aastane
13-aastane
14-aastane
15-aastane
16-aastane
17-aastane
18-aastane
19-aastane või vanem
ei olegi proovinud
Koostööpartnerid



Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ

Nikotiin mahendab depressiooni, kuid hävitab keha

Kui kümme suitsetajat püüavad oma sõltuvusest loobuda, õnnestub see esimesel katsel vaid ühel. Miks on nii raske suitsetamist maha jätta?
Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. Nii määratleb isegi Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon suitsetamist haigusena: tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäire. Nikotiini-sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga.

Depressiooni esimene märk

Kuid see polegi veel kõik. Lisaks sellele, et teismelisena hakatakse suitsetama sõpradega samastumise soovist, võib see olla ka viide algavale depressioonile. Doktor Thomas AM Kramer selgitas mullu neuropsühhofarmakoloogide kongressil, et depressioon suurendab suitsetamise tõenäosust – suitsetajate depressioonisagedus on 6,6 protsenti, mittesuitsetajatel seevastu 2,9 protsenti.
76 protsenti depressiivsetest inimestest tunnistas, et on mingil ajal oma elust suitsetanud, mittedepressiivsetest oli selliseid 52 protsenti.

Suitsetamisest loobumine oli neis rühmades veelgi erinevam – vaid 14 protsenti depressiivsetest suitsetajatest kinnitas, et on võimelised lõpetama, mittedepressiivseid oli kaks korda nii palju, 28 protsenti.

Gaasid ja tõrv kahjustavad

Tervist laostavad ennekõike suitsus leiduvad mürgised gaasid, eriti vingugaas, mis ajapikku kuhjub organismis, aga ka tõrv. Vingugaas (CO) seondub valkudega, eriti hapnikku siduva hemoglobiiniga, ja nii tekib methemoglobiin, mis on suuremas koguses surmav.
Kui methemoglobiin on haaranud ühendis hemoglobiini koha, on inimene pidevas hapnikunäljas. Eriti kannatab seetõttu aju, millest ka uimasus, väsimus, peavalud, mälu halvenemine, võib tekkida impotentsus.

Saar Polli möödunud aasta uuringust selgub, et ligi viiendik eesti suitsetajatest ei tunne suitsutõmbamisest enam mingit mõnu, mõningast naudingut saavad suitsetamisest 64 protsenti ja vaid 13 protsenti naudib suitsetamist.

Pärilikkuse mõju

Kaksikute uurimine on näidanud, et suitsetamine sõltub ka pärilikkusest, geneetiline iseärasus võib olla ühine nii suitsetamisele kui ängistusele ja depressioonile, kuid üks pole teisest tingitud. Aktiivsetel suitsetajatel on rohkem paanikahooge, võibolla just suitsetamisega seotult.
Ühemunakaksikutest suitsetavad mõlemad 80 protsendil juhtudest. Arvatakse isegi, et see, millal keegi hakkab suitsetama või loobub, on geenidega määratud.

Depressioon avaldab mõju ka suitsetamise mahajätmise ajal. Kolmveerandil depressiivsetest suitsetajatest olid ärajäämanähud, seevastu mittedepressiivsetest oli vaevusi 30 protsendil. Depressioon põhjustas ka sagedamini taas alustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus.

Suitsetamine ja vaimuhaigus

On huvitav, et suitsetamine ja vaimuhaigus skisofreenia esinevad äärmiselt sageli koos – skisofreeniahaigete hulgas suitsetab 75 kuni 90 patsientidest, kõikide inimeste seas aga 25 kuni 30 protsenti. 90 protsenti neist haigetest alustas suitsetamist enne kui neil ilmnesid skisofreenia sümptomid.

Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa. Suitsetajate seas on suitsiidikatseid isegi kaks korda rohkem kui mittesuitsetajatel, suitsiidimõtteid 1,4 korda rohkem. Suhteline risk on väiksem kui depressiooni puhul, kuid suurem kui skisofreenia puhul.

Nikotiin ravimiks

Nikotiin näib olevat efektiivne depressiooni ravis. Üks paremini uuritud katseloomade depressioonimudeleid on õpitud abitus, mille puhul loomad ei püüa ebameeldivast või valusast olukorrast põgeneda. Seda laadi käitumine on iseloomulik ka depressioonis inimesele. Suured doosid nikotiini muutsid laboriloomade sellist käitumist.

Nikotiini võiks kasutada psühhoaktiivse ravimina, kuna suitsetamine parandab kontsentreerumisvõimet, vähendab näljatunnet, samuti ärevust ja depressiooni. Suitsetamine ka lõõgastab. Kuid nikotiini raviva ja mürgise annus vaheline erinevus on väga väike, ühe sigareti doos on juba toksiline ehk mürgine. Nii et suitsetamist raviks pidada ei saa, kahjustab see aga kogu organismi – kopse, immuunsüsteemi, seksuaalaktiivsust, õppimisvõimet.

Antidepressant aitab

Tihtipeale kirjutavad arstid suitsetamise mahajätmise ajaks antidepressante. Teadusuuringud näitavad, et nikotiin seostub monoamiini neuronitega ja vabastab monoamiine. Kui monaamiine, bioloogiliselt aktiivseid aineid tekib liiga palju, siis ensüüm MAO (monoamiini oksüdaas) püüab neid siduda. MAO inhibiitor omakorda takistab seda – MAO inhibiitoreid kasutataksegi antidepressantidena.
On kirjeldatud juhtumeid, kus sigaretisuitsul on MAOd inhibeerivaid ehk pärssivaid omadusi. MAO tase veres on väga madal suitsetajatel, kuid see tõuseb pärast suitsetamisest loobumist samale tasemele nagu on mittesuitsetajal. Võib arvata, et mõned teised sigareti keemilised ühendid toimivad nagu MAO inhibiitorid, mitte nikotiin.
Suitsetamisest loobumise ajal võib organismi enda monoamiine vajaka jääda ja seetõttu on antidepressantide, näiteks bupriooni (Zyban) kasutamine igati kohane.

Uuringud väidavad, et ravimi abil suureneb võimalus tubakast lahti saada tervelt kaks korda. Kuna nikotiin mõjutab aju füsioloogiat, tekivad sigarettidest loobumisel ka ärajäämanähud. Ravim mõjutab seda protsessi ja seega leevendab nikotiini puudumise vaevusi, kuid ise nikotiini ei sisalda. Selle ravimi toimeaeg on pikendatud, seega pole tal antidepressantidele iseloomulikku rahustavat efekti.

Annika Alasoo
Tagasi Print


LISA KOMMENTAAR:


Rumalus kommenteeris: 2009-10-27 14:53:31

Mm kommenteeris: 2011-05-02 12:34:32

Tanner kommenteeris: 2012-10-01 05:41:07

Tlbjetip kommenteeris: 2012-10-03 16:02:50




 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee