Haista naist

Haisev nahk
Suitsuosakeste suur hulk tingib tubaka lõhna pikaajalise säilimise, eriti riietel juustel ja nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleeruvast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värvinimese kätelt alles väga pika aja jooksulsuitsetamise lõpetamise järel.

Suitsu tugev lõhn
Tubakasuitsus on umbes 400 mitmesugust lenduvat ühendit, muuhulgas lämmastikoksiid ja vingugaas. Suitsus on suurel hulgal nähtamatuid tahmaosakesi. Osakeste keskmine suurus on millimeetri murdosa. Ühes liitris suitsus on kümneid miljoneid osakesi. Suits sisaldad ka umbes 30-ne erineva metalli ja 43 vähktõve tekitavat ühendit. Suitsust satub õhku ja suitsetava inimese suhu, ninasse ja kopsudesse suitsus olevaid põlemisprodukte. Otse sigaretist satub õhku kolm korda rohkem tõrva ja peaaegu seitse korda rohkem vingugaasi kui sellest suitsust, mis satub suitsetaja kopsudesse.

Haiglane kaal
Paljud naised räägivad, et nad suitsetavad selleks, et hoida oma kehakaal normis. Suurem osa naistest peab ennast liiga täidlaseks ja suurem osa noortest meestest usub, et nad on liiga kõhnad. Arvatakse, et suitsetamine vähendab söögiisu. Suitsetamise lõpetanud inimestel kehakaal sageli tõuseb ajutiselt 2-3 kilogrammi. Uurimise käigus on välja selgitatud, et suitsetavad inimesed kaaluvad keskmiselt veidi vähem kui mittesuitsetajad. See võib olla ka sellest, et suitsetajad on haigemad kui mittesuitsetajad. Tubakas iseenesest ei vähenda kehakaalu. Selle asemel ta tuimendab haistmis- ja maitsmisaistinguid. Suitsetajatel on vajalikud tugevamad maitseained, kangem kohv ja magusam sokolaad kui teistele. Tubaka maitse on paljude suitsetajate arvates paha. Nad kasutavad mitmesuguseid vahendeid, et peita maitset. Enamlevinud on närimiskumm või pastillide kasutamine suitsetamise ajal. Samuti toimivad ka joodikud, kes enne autorooli istumist püüavad sel teel vähendada alkoholi lõhna väljahingatavas õhus.

Suitseta, suitseta
Suitsetaja nahavärv on sageli silmatorkavalt kahvatu või erilise punetusega. Naha värvus sõltub naha vereringest. Ühtedel inimestel on nahaaluseid veresooni rohkem, teistel vähem. Eestlase heleda naha puhul tuleb kahvatus tugevamini esile. Suitsetajatele on omane nahaaluste veresoonte ahenemine. See on paremini märgatav kätel ja jalgadel, mis muutuvad kergelt külmaks ja higiseks. Külma veega kokkupuutuvad inimesed lõpetavad sageli talvel suitsetamise, sest kardavad külmust. Suitsetaja nahk muutub rutem elutuks, hakkitooniliseks ja naha elastsus väheneb. Ka kortsud ilmuvad nooremana kui teistel

Külm ja kahvatu
Naine, kes suitsetab ja kasutab rasestumisvastaseid tablette, sureb 10 korda suurema tõenäolisusega südameatakki või insulti kui naine, kes ei suitseta ega kasuta rasestumisvastaseid tablette. Suitsetavate rasestumisvastaste tablettide kasutajate riskitegurid suurenevad järsult umbes 30 aasta vanuses. Suitsetav naine tekitab oma tervisele samasuguse ohu kui 10 aastat vanem mittesuitsetaja.

Kas on tõmmet?
Suur osa noortest peab sõpru kõige tähtsamaks oma elus. Umbes pooled ametikoolide õpilased märgivad, et nende parimad sõbrad suitsetavad. Tüdrukud suitsetavad sagedamini kui noormehed. Valitseb vasturääkivus: ühelt poolt loetakse tähtsaks välist olemust ja head väljanägemist, teisalt autoriteedi saavutamiseks suitsetatakse ja pruugitakse alkohoolseid jooke. Soomes tehtud uuringute alusel ei laideta noorte hulgas suitsetamist maha, vaid pigem vastupidi. Mittesuitsetavad noored hindavad tunnustavalt suitsetajaid. Mittesuitsetavaid noori on ametikoolides ja keskkoolides rõhuv enamus. Enamik soomlasi teab kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsude laienemiseseosest suitsetamisega. Vähem on tuntud põie- ja suuvähi seosed suitsetamisega.

Tähtis on see, mis toimub praegu või sel aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus.

Nikotiin ahendab jäsemete veresooni. See nähtus on tuttav kõigile suitsetajatele. Nuusktubakast ja närimistubakast imendub nikotiin veelgi rohkem kui sigarettidest.

Tõrv koosneb suurest hulgast keemilistest ühenditest, milledest osa suurendavad vähktõve ohtu. Tõrv on kohaliku ärritustoimega. Tagajärjeks on köha ja lima eritus.

Ving, süsinikmonooksiid, on seesama gaas, mis tekitab mürgitust tulekahju korral. Selle hulga suurenemise korral veres halveneb kudede hapnikuga varustamine ja tagajärjeks on peavalu ning väsimus.

Suur osa suitsetavatest noortest tahab lõpetada suitsetamise. Mõnele on see raske, teisele jälle väga lihtne. On olukordi, milles tundub, et ilma tubakata ei saa.

Suitsetamisest loobumine tasub end alati ära. On olukordi, kus leiad lahenduse ise. Lõpetamise mõjud ilmnevad vahetult hingamiselundite ja vereringe taastumises. Naha vereringe paranemine ja haistmishäirete taandumine saabub ruttu. Lõpetamine võib suurendada võimalust uute inimestega kohtumiseks.

Eesti Vähiliit