Inimene.ee

Kuldmedal suitsetajatele

Alakaalulisus on üks oluline silmaga nähtav märk, mis viitab inimese viletsale tervislikule olukorrale. See tähendab ju tegelikult kehva enesetunnet, mis aga ei anna endast tihtipeale tunda, sest organism on jõudnud sellega ära harjuda.

Kehva enesetunnet tekitavad hapnikupuudus ja organismile seni tundmatute ainete esmatutvustus. Suitsetamise puhul võime kokku lugedes saada üle 2200 erineva mürgise kemikaali, mis tekivad tubaka, paberi ja filtri põlemisel ning kuuma tubakasuitsu sattumisel inimese organismi. Nikotiin erineb kahjulikest kemikaalidest sellega, et tekitab väga tugevat sõltuvust. Just see aine põhjustab suuri probleeme sigarettidest loobumisel.

Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid, kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.

Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil.

Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel (A. Charlton, BMB 1996, 52(nr.1) lk. 90-107). Seega napsab üks sigaret päevas 10 g beebi kaalust.

Suitsetamisest põhjustatud riskid sünnieelsel perioodil jagunevad kahte suuremasse rühma. Esimese rühma häired on raskema loomulised: äkksurm varases sünnijärgses staadiumis ning krooniline negatiivne efekt lapse immuunsüsteemile. Teine rühm koondab kergemad raseduse ajal suitsetamisest tekitatud kahjustused: normaalkaalust- ja pikkusest väiksemad parameetrid, kergemad füüsilised häired ning intellekti arenguhäired (J-A, Eavans et al, 1992). Arengu järgus ja välja kasvanud organismi kahjustused tubakasuitsust on pöördumatud.

Laps, kelle ema on raseduse ajal suitsetanud, jääb kuni üleminekueani teistest nii pikkuses kui kaalus maha. See võib põhjustada tugevaid kahjustusi lapse enesehinnangule, mis omakorda annab võimaluse negatiivsete käitumisviiside väljakujunemiseks. Samuti võib raseduse ajal suitsetanud ema vastusündinu pea ümbermõõt olla keskmisest väiksem. Selle otsesteks tagajärgedeks võivad olla hilisemad intellektiarenguhäired nagu raskused õppimises, koolis edasijõudmises ning teistega suhtlemises. Ka hingamisteede kahjustused on sagedased. Hingamine on tihti raskendatud ja kohisev ning toimub läbi suu. Röga eritus võib olla tavalisest suurem. Haigestumine bronhiiti on sellise riskirühma seas keskmisest sagedasem (J-A, eavans et al, 1992).

Suitsetamine on pikaajaline haigus, millel pahatihti on rohkem kannatust oodata, kui inimesel. Võidujooksus suitsetamishaigusega jääb inimene alatiseks kaotajaks.

Siim Sepper
suitsetamisest loobumise nõustaja