Igapäevaselt suitsetab veerand Eesti tööealistest elanikest

Tervise Arengu Instituudi poolt läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemused näitavad, et 2008. aastal suitsetas igapäevaselt tööealistest elanikest veerand, sealhulgas naisi kaks korda vähem kui mehi (vastavalt 17,1% ja 38,6%).

Igapäevasuitsetamine on Eestis nii meeste kui naiste seas aeglase langustendentsiga alates 90ndate aastate keskpaigast. Kui käesoleva uuringu järgi on 16–64-aastaste täiskasvanute seas igapäevasuitsetajaid 26,2%, siis 2006. aastal oli neid 27,8% ja 2004. aastal 32,8%. Langus on eelkõige toimunud nooremate vanusegruppide seas. Kolme viimase uuringu võrdluses on suurim langus toimunud 25-34-aastaste meeste seas (2004. aastal oli igapäevasuitsetajaid 51,1%, 2008. aastal 37,5%) ning naistel on langus suurim vanusegrupis 16-24 (2004 – 21,4% ja 2008 – 13,6%).

Suitsetamise juures tuleb välja suur erinevus erineva haridustasemega rahvastiku tervisekäitumises. Kui kõrgharidusega meestest suitsetas igapäevaselt 15,7%, siis alg- või põhiharidusega meestest pooled. Kõrgharidusega naistest suitsetab iga kümnes, põhiharidusega naistest aga iga neljas. Nii meeste kui naiste hulgas on kõige enam igapäevasuitsetajaid töötute seas (vastaval 66,2% ja 32,6%). Perekonnaseisu järgi on kõige enam selliseid suitsetajaid lahutatud või lahus elavate inimeste seas (meestest 48,5% ja naistest 26,0%).

Igapäevasuitsetaja suitsetab keskmiselt 15 sigaretti päevas. Seega võib selle põhjal arvutada, et suitsetaja kulutab sigarettidele aastas 14 600 krooni. Oma pahest loobuda on tahtnud 60,1% igapäevastest suitsetajatest.

Oluliselt on vähenenud oht inimeste tervisele viibimise tõttu täissuitsetatud tööruumides. Kui 1990. aastal olid üle poolte meestest ja kolmandik naistest tööl vähemalt tunni suitsuses ruumis, siis 2008. aastal ainult 21,2% meestest ja 6,4 % naistest.

Kodus viibib eluruumides, kus suitsetatakse üle veerandi Eesti täiskasvanud elanikest – 25,8% naistest ja 28,0% meestest. Kuigi suitsustes eluruumides viibivate inimeste osa on 1990ndast aastast vähenenud pea poole võrra, on see siiski väga suur, eriti just noorimas uuritud vanuserühmas (16-24 aastased). Taas tuleb välja oluline erinevus haridusrühmiti - alg- või põhiharidusega inimestest viibisid suitsustes eluruumides pea pooled (41,7%), kõrgharidusega vastanutest aga 15,8%.

Kümnes Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring toimus 2008. aasta kevadel. Uuringut on läbi viidud igal paarisaastal alates 1990. aastast.

Allikas: Terise Arengu Instituut (13.04.2009)