Suitsetamine surmab päritolu küsimata

Tubakasuitsu kahjulik mõju ei sõltu sotsiaalsest päritolust ja vähendab nii naiste kui ka meeste oodatavat eluiga. Seega tasub kõigil rahvastikugruppidel suitsetamine maha jätta, väidab pikaajaline Briti meedikute vaatlusuurimus (BMJ 2009; 338: b480).

Tubaka kahjulikkus on teada üle 50 aasta. Kui drastilised on need mõjud meie oodatavale elueale, näitasid paari aasta eest Oxfordi epidemioloogid Richard Peto ja Richard Doll oma uurimuses – suitsetajad surid keskmiselt kümme aastat varem kui mittesuitsetajad (BMJ 2004; 328; 1519). Nüüd esitleti uurimust, mis arvestas kõigi ühiskonnakihtidega.

Šotimaal Glasgow kahes eeslinnas Renfrew’s ja Paisleys küsitleti 1972. aastal (peaaegu) kõiki 45- kuni 64-aastaseid elanikke nende harjumuste kohta ja seejärel uuriti neid arstlikult.  2000. aastal otsisid Laurence Gruer ja tema kaastöötajad Glasgow ülikoolist uue uuringu jaoks surmaregistritest tookordsete osalejate andmeid ja suhtestasid suremuse nii suitsetamise kui ka sotsiaalse staatuse andmetega.

Kinnitust leidis varasematest uurimustest tuntud tõsiasi – suremus on kõrgemates sotsiaalsetes kihtides madalam. Osalejate eluea erinevus sotsiaalse kuuluvuse järgi oli aga väike võrreldes suitsetajate ja mittesuitsetajate eluiga. 
Mittesuitsetajatest oli 28 aastat hiljem elus veel 56 protsenti naistest ja 36 protsenti meestest. Ülemkihtidesse kuuluvatest suitsetajatest oli elus veel 41 protsenti naistest ja 24 protsenti meestest.

Suitsetamisest loobumine tasub end ära just alamkihtidesse kuuluvatel pereliikmetel – oodatava eluea tõus on suurem suitsetamisest loobumise kui sotsiaalse staatuse paranemise korral. Kõikides sotsiaalsetes gruppides täheldati eluea tõusu ka endiste suitsetajate osas, kes elasid mittesuitsetajate läheduses.
Naistel on kõrgem oodatav eluiga kui meestel. See eelis läheb aga lootusetult kaotsi, kui naised suitsetavad. Madalamates ühiskonnakihtides elavad mehed koguni veidi kauem kui naised. Kõrgema staatusega meessuitsetajate eluiga oli vaid 6 protsenti kõrgem kui madalamas kihis.

Tubakasuitsu mürgist mõju ei peata rikkus ega naissugu – nii kõlab epidemioloogide kokkuvõte asjast. Rahvatervise seisukohast tähendavad uuringu tulemused, et sotsiaalset ebavõrdsust oodatava eluea suhtes saab kõige paremini kõrvaldada suitsetamisvastaste meetmete abil ühiskonnas.

Refereeris Liia Merino