Peavalu põhjus on kontoris

Kui sul on pika kontoris või mujal ruumis veedetud päeva järel hakanud pea valutama või silmad vett jooksma, ei tarvitse olla süüdi töörohkus ega närvipinge. Võibolla oled hoopis tundlik mõne materjali, masina või millegi õhus hõljuva suhtes?

Peavalu ja teised ebameeldivused

Me veedame keskmiselt 80% ajast mitmesugustes ruumides ja järjest vähem värskes õhus. Ent igas ruumis võib peituda oht tervisele. Üks või teine tegur eraldi ei tarvitse veel mingit mõju avaldada, küll aga paljude asjade üheaegne ja pidev koostoime, selgitab Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi vanemassistent Argo Soon.
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni kriteeriumide järgi võib rääkida ruumiõhu sündroomist, kui töötajaid kimbutab vähemalt üks liik neist tervisehäiretest:

• Üldised enesetunde häired: peavalu, pearinglus, suutmatus kontsentreeruda, seletamatu väsimus, iiveldus.
• Naha ärritusnähud: naha kuivusetunne, kihelus, punetus, lööbed.
• Kurgu ärritusnähud: ärritusköha, kuivusetunne, janu.
• Nina ärritusnähud: vesine nohu, ninakinnisus, kuivusetunne ninas.
• Silmade ärritusnähud: pisaratevool, laugude punetus, väsimus, ajutine nägemise ähmasus.

Sümptomite raskusaste võib ulatuda mõõdukast ebamugavustundest kuni töövõime kaotuseni. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmeil on arenenud riikides selliseid hädasid tekitavaid hooneid ligi kolmandik. Ka Eestis leidub selliseid hooneid. Argo Soon on uurinud, kuidas mõjuvad tervisele hooned Eestis.

Haiged hooned

Ruumide ebatervislikkuse üle hakati arutlema 1970. aastatel, mil soojusenergia säästmise eesmärgil alustati märgatavalt paremini tihendatud ruumide ehitamist. Ruumiõhu kvaliteet halvenes sedavõrd, et inimesed hakkasid kaebama nii ebamugavustunde kui ka tõsisemate haiguste üle. Ka nüüdisaegsed ventilatsiooniseadmed pole suutnud probleeme kõrvaldada, vaid võivad kutsuda eile hoopis vastupidise efekti – liiga kunstlik keskkond ei pruugi olla inimorganismile vastuvõetav.
Ruumiõhu sündroom on sümptomite kompleks, mille põhjus on küll ebaselge, kuid esinemine seotud alati mingi kindla ruumiga.

Tegelikult on sündroomi nimigi seni vaidluse teema. Inglise keeles kasutatakse sagedamini terminit Sick Building Syndrome ehk haige hoone sündroom. Kirjanduses on pakutud ka Indoor Air Syndrome, mille vastet eesti keeles – ruumiõhu sündroom – on kõige rohkem kasutatud. Rõhutamaks nähtuse levikut eriti kontoritöötajate seas, on mõned autorid soovitanud ka terminit Modern Office Worker’s Syndrome, mis aga ei sobi kirjeldamaks sama probleemi esinemist koolides, tervishoiuasutustes, kodudes ja mujal.

Suitsetajad ja puitkiudplaadid välja

Nn kontorihaiguste teket võivad soodustada ka keemilised ühendid, mis vabanevad ajapikku mööblist, aga ka sünteetilistest viimistlusmaterjalidest, kui need teatud vanuses, umbes kümne aasta möödudes, hakkavad intensiivsemalt lagunema. Tegemist on eelkõige formaldehüüdiga, mis suures koguses on mürgine. Formaldehüüdi eritub kõige enam puitkiudplaadist.

Ka tubakasuits ruumiõhus mõjutab tervist. Ventilatsiooniseadmete vahendusel võib suits levida kogu hoones. Tubakasuits kahjustab nii aktiivse kui passiivse suitsetaja hingamisteede limaskesti, muutes need vastuvõtlikumaks nii ärritavate kui allergeensete ainete toimele ja nakkustele. Tubakasuitsu mitmed koostisosad on tuntud kantserogeenid.

Paharetid vaibas ja mööblis

Lisaks sellele, et mikroorganismid võivad põhjustada nakkusi ja allergiat, toodavad mõned neist ka toksilise toimega ühendeid. Sageli on paharettideks hallitusseened , mida leidub kasvõi kordki märjaks saanud materjalides ning mis tahes ventilatsiooniseadmete filtrites. Seeni ja teisi mikroorganisme tekib rohkem ruumis, kus on kasutatud pehmeid viimistlusmaterjale ja kus põrandaid katavad vaibad. Tolmu ja niiskust koguvad materjalid ja esemed on mikroorganismidele hea kasvulava.
Nii ruumiõhu sündroomi kui allergianähtude tekitajana on tuntud tolmulestad . Et nad armastavad elada eelkõige pehmes mööblis, vihastavad tolmulestad inimesi sagedamini kodus kui kontoris. Paraku pole võimalik tolmulesti täielikult hävitada, küll aga saab nende hulka vähendada.
Ventilatsioonisüsteemide kaudu võivad levida nii bakter-, seen- kui viirusinfektsioonid.

Tuuluta ja korista

Vältimaks ebameeldivaid aistinguid, peaks ruumiõhk pidevalt asenduma värske õhuga: pole suurt vahet, kas see tuleb aknast või mingi süsteemi kaudu. Mõnevõrra, kuigi mitte piisavalt, panevad õhu liikuma ka ruumis askeldavad inimesed, uksest sisse-välja tormamine. Ka ruumis asuvad masinad võivad mingil määral õhu liikumist soodustada, näiteks arvutiprotsessoris asuv ventilaator, põrandaküte – soe õhk liigub ülespoole, ruum soojeneb ühtlaselt. Soojapuhur paneb ka õhu liikuma, kuid samas kuivatab õhku nagu iga küttekeha ja keerutab tolmu üles.

Allergia- või ärritusnähte aitab ennetada, aga ka leevendada ruumide koristamine. Tuulutada tuleb ka siis, kui kasutusel on uhiuued ventilatsiooniseadmed, sest ruumiõhu sündroomi vastu pole miski parem kui looduslik värske õhk.

Aire Koik