Töötajate rüht – kuidas ja miks seda jälgida?

Rühi jälgimine võib esmapilgul tunduda tarbetu, kuid tegelikult on õige rüht paljuski inimese hea enesetunde aluseks. Hea rüht aitab vältida lihasepingeid ja -valu, väsimust, liigeseprobleeme, pea- ja seljavalu.

Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Rüht sõltub luustikust, lihaskonna toonusest ning indiviidi eluviisist. Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.–7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.−20. eluaastaks, järgneb säilitav periood. Pärast 55.–60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Seega tuleks rühi korrigeerimisega algust teha noorukieas, kui tugi-liikumisaparaat on kõige vastuvõtlikum uutele kehaasenditele. Kui paljud meist on üldse teadlikud, milline on hea rüht, ja püüdnud parandada oma kehahoidu kõndimisel või istumisel? Kui palju me hoolime ja huvitume sellest, et oleksime hea rühiga?

Miks on hea rüht meile oluline?

Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisele.

kõrvanibu

õlanukk

abaluu alumine nurk

puusalohk

tuharavolt


põlveõndlajoon

kannakõõlus



Rühi hindamine. Eest- ja tagantvaates jälgitakse, et teatud märgid paremal ja vasemal kehapoolel asetseksid ühel kõrgusel: kõrvanibud, õlanukid, abaluude alumised nurgad, taljejooned, niudeluuogad, tuharavoldid, põlveõndlajooned, kannakõõlus, tallavõlvid.
Küljelt rühti hinnates tuleb jälgida, et kõrvaaugud oleksid ühel joonel õlgadega, õlavööde veidi tagapool, õlad all, põlved sirged, kõht sisse tõmmatud, ilma et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud ja jalatalla võlvid säilinud.

Vale rüht ja valu

Vale rüht põhjustab väsimust, sest lihased peavad rohkem töötama, et inimest püsti hoida. Vale rüht sunnib ka liikumisele rohkem energiat kulutama. Rohkem kui 80% alaselja ja kaela probleemidest on põhjustatud pikka aega kestnud lihaste pingest ja valulikkusest. Halb rüht võib põhjustada ka liigesehaigusi, näiteks kroonilist luu-liigesepõletikku. Muutused ei teki kohe, aga tõenäosus haigestuda suureneb iga aastaga.

Halva rühi tekkepõhjused

Halva rühi tekkepõhjusteks võivad olla:
• traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise;
• vale harjumusliku istumise, seismise (nt koti kandmine ühel õlal) ja magamise asendid;
• halvasti kohandatud töökoht, sundasendid (nt töölaua ja -tooli vale suhe, koolipingi vale kõrgus lastel);
• jalgade probleemid või valed jalanõud (liiga kõrge kontsaga kingad);
• ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine (neidudel);
• nägemishäired;
• emotsionaalsed probleemid (depressioon, halb tuju);
• tööstress.

Sageli väljenduvad halva rühi taga mitmed eelnimetatud vaevused üheaegselt.
Tänapäeval täheldatakse rühihäirete sagenemist järjest enam. Väga sagedased on eelkooliealistel lampjalgsus ja X-jalad. Koolipingist saame kaasa kühmus selja ja lühinägelikkuse. Vanemas eas annavad need tunda ning põhjustavad tõsiseid tervisehädasid.

Halva rühi peamiseks põhjuseks loetakse ühiskonna muutumist järjest inaktiivsemaks, aina rohkem inimesi töötab istumist nõudval tööl arvuti taga, aina rohkem aega veedetakse telerit vaadates, aina rohkem istutakse autoroolis – see muudab luustiku ja lihaskonna nõrgemaks ning soodustab rühihäirete ja seljaprobleemide teket.

Sagedasemad rühihäired, mis on tingitud lihastoonuse asümmeetriast on skolioos (lülisamba kõverdumine külgsuunas), lordoos (selja alaosa süvenenud nõgusus) ja küfoos (rinnaosa suurenenud kumerus).


Vale rüht 

Kössis isteasend:
• ülakeha küürus või liiga kumer
• pea ettepoole
• alaselg kumer
• tavaliselt algab teismelises eas

Pea ees või kössis asend:                    Militaarne asend:
• õlad kumerad                                      • pea tagapool      
• pea eespool                                        • õlavööde surutud pingestatult taha
• ülaselg ümar                                       • kõht ette võlvunud
• tuharad ulatuvad esile                        • alaselja nõgusus suurenenud
• rindkere lamendunud                          • põlved lukustatud
• kõhuorganid alla vajunud,                  • seisund vähendab tunduvalt lülisamba võimet
   südame ja kopsude töö suurenenud.   olla keha toes ja koormuse vähendaja 
 
Ilusa kehahoiu nimel tuleb vaeva näha

Õige rüht eeldab
• lihaste head elastsust;
• liigeste normaalset liikuvust;
• tugevaid kõhu- ja seljalihaseid, antud lihaste omavahelist tasakaalu;
• teadlikkust oma rühist ja õigest rühist, mis viib enese teadliku korrigeerimiseni;
• palju järjekindlust, et korrigeerida oma rühti seistes, istudes ja lamades.

Õige rühi korral on
• pea sirgelt, lõug veidi alla ja sisse tõmmatud;
• kõrvaaugud ühel joonel õlgadega;
• õlavööde veidi tagapool, õlad all;
• põlved sirged
• kõht sisse tõmmatud, ilma, et puus oleks ette- või tahapoole kallutatud
• jalatalla võlvid säilinud

Rühi hindamine

Rühti hinnatakse füsioterapeudi esmasel vastuvõtul eesmärgiga anda inimesele tagasiside tema harjumusliku kehahoiu kohta. Rühivaatlus reedab inimese füüsilise aktiivsuse, lihaskonna toonuse, toonuse muutused, lülisamba võimalikud patoloogilised kõverused ning tervisehädade põhjused.

Lihtsate, kuid vajalike teadmiste abil suudame nii ennast kui ka oma lapsi jälgida ja muuta nii laste kui enda õpi/töökeskkonda. Kui avastad endal rühivea, pöördu kinnituse saamiseks spetsialisti poole. Korrigeerimine toimub järk-järgult, vähehaaval. Soovitud tulemuse tagab järjekindel töö. Enesekontroll ja teadlik võimlemine ei tee olukorda kunagi hullemaks.

Rühi hindamisel on kaks aspekti:
1) pingevabalt seisva inimese üldpildi individuaalne analüüsimine;
2) visuaalne vaatlus, mis annab ülevaate inimese kehalisest arengust.
Kõige lihtsamalt võib öelda, et hinnatakse inimese keha sümmeetrilisust

Rühti hinnatakse:
- lahtiriietatult,
- 1 m kauguselt,
- hästi valgustatud ruumis nii tagant-, eest- kui külgvaates.

Rüht ja vananemine

Halb rüht nõuab inimese vananedes kõrget hinda.
• Liikumise ulatus väheneb – lihased võivad olla lõplikult lühenenud või ülevenitatud, nii et küürus asend on normaalne kehaasend. Enda sirgestamine ei ole võimalik ilma valuta. Lihased ei funktsioneeri enam normaalselt.
• Suureneb ebamugavustunne ja valu – see võib tekitada isegi peavalu, valu õlgades, kätes, silmade ümbruses, mis on tingitud pea eespool asetsemisest.
• Tekib krooniline seljavalu – see on üks peamisi halva rühi tagajärgi. Üle 35-aastastel inimestel käsitletakse seda kui vananemise märki, kuid see võib olla arenenud juba lapsepõlvest peale.
• Närvifunktsioon häirub – närvijuurte kanalid või seljaaju kanal aheneb ja see kutsub esile närvisüsteemi tõrkeid, sagedasemad on suremistunne kätes või jalgades.
• Kusepõie või soolte normaalne funktsioneerimine on pärsitud – isegi nende tähtsate kehafunktsioonide häire võib olla tingitud väärast asendist. Kui selg kumerdub ja kaldub ette, siis võivad sooled alla vajuda ja põhjustada kõhukinnisust.
• Halva rühiga inimene paistab vanem, kui ta tegelikult on. Naistel, kelle õlad on ette vajunud, on ka rinnad alla vajunud. Iga naine võib olenemata east vähendada rindade allavajumist ligi 50% lihtsalt sirgelt seistes.

Autor: Kadri Soosalu, Ilu- ja Tervisekeskuse La Roux füsioterapeut
Joonistas:  Viivika Lauri 
Artikkel on ilmunud ajakirjas "Eesti Töötervishoid" (märts 2008)