Vererõhk

Mis on vererõhk?
Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Rõhu suurust mõjutavad südamelihase jõud ja veresoonte toonus.
Tervel täiskasvanud inimesel on vererõhuväärtused <130/<85 mm Hg ehk mõõdetuna elavhõbedasambal on ülemine vererõhk <130 millimeetrit ja alumine vererõhk <85 millimeetrit.
Vererõhk muutub ööpäevaringselt vastavalt organismi vajadusele. Kõige madalam on vererõhk öösel, kõige kõrgem erutuse või kehalise koormuse korral.

Kuidas tekib kõrge vererõhk?
Kõrge vererõhk tekib siis, kui organismi hapnikurikka verega varustavate veresoonte – arterite, nende peenemate harude arterioolide ja kapillaaride – toonus on tõusnud. Sellistes tingimustes peab süda rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja hoida kudede hapnikuga varustatust endisel tasemel.

Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida põhjustavad:
• liigne kehakaal
• stress ja vaimne pinge
• vähene kehaline koormus
• liigne alkoholitarvitamine
• suitsetamine
• valed toitumisharjumused
Kõrgvererõhktõbi on sageli pärilik, seetõttu peavad päriliku eelsoodumusega inimesed eriti hoolega riskitegureid vältima. Päriliku eelsoodumuse korral tekib küll kõrgvererõhktõbi kergemini, kuid seda on siiski võimalik ka ära hoida.

Harvemini võivad kõrgvererõhktõve põhjusteks olla muud haigused: neeruhaigused, hormonaalsed häired jm.

Millist kahju teeb kõrge vererõhk?
Püsivalt kõrge vererõhk on südamele lisakoormus. Kõrge vererõhk kahjustab veresooni ja kiirendab oluliselt veresoonte lubjastumist.
Kõrge vererõhu korral ei teki alati kohe enesetundehäireid ega nähtavaid haigusilminguid, kuid süda ja veresooned kahjustuvad siiski. Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad elundite kahjustused pöördumatuks.
Seetõttu on tarvis vererõhku regulaarselt kontrollida.

Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise riskifaktoreid. See põhjustab
• südame isheemiatõbe (mis võib ilmneda mh rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana),
• südamepuudulikkust,
• neerupuudulikkust,
• ajuinsulti.
Kuidas mõjub kõrge vererõhk südamele?
Kõrgenenud vererõhu tingimustes, kui süda teeb suurt tööd, et suruda verd läbi ahenenud veresoonte, südamelihas pakseneb. Selle tagajärjel halveneb südame hapnikuga varustatus.
• Südamelihase paksenemise korral ei suuda südant hapnikuga varustavad veresooned tagada südameseina küllaldast verega varustatust ja südametöö kahjustub.
• Pärgarterite, südant verega varustavate veresoonte ummistumise tagajärjel tekib südamelihase infarkt ehk südamerabandus.

Milline on normaalne vererõhk?
Normaalne vererõhk on <130/<85 mm Hg.
Piiripealne vererõhk on 130–139/85–89 mm Hg.
Kõrge vererõhk on >140/>90 mm Hg.
Kuigi vererõhk suureneb koos eaga, ei tohi ka eakatel inimestel kõrgenenud vererõhku normaalseks pidada.

Kuidas vererõhku mõõta?
• Enne vererõhu mõõtmist ei tohiks vähemalt pool tundi juua kohvi ega suitsetada.
• Enne vererõhu mõõtmist tuleb istuda rahulikult mugavas asendis vähemalt 5 minutit.
• Käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele, peopesa ülespoole.
• Automaatsete vererõhumõõtjate korral tuleb järgida mõõtmise juhist – see on tavaliselt aparaadiga kaasas. Manseti peal on tavaliselt märge manseti õige pealepanemise kohta.
• Sfügmomanomeetrit kasutades e mitteautomaatselt vererõhku mõõtes on vaja eraldi mansetti ja stetoskoopi, et registreerida ülemine ja alumine vererõhk. Mitteautomaatselt vererõhku mõõtes saab kindlaks teha täpsemad vererõhuväärtused. Seetõttu peab vererõhku aeg-ajalt ka käsitsi mõõtma, et vältida automaatsel mõõtmisel tekkida võivaid vigu.

Kui sageli peab vererõhku kontrollima?
Iga täiskasvanu peaks kontrollima oma vererõhku vähemalt korra iga kahe aasta järel. Juhul kui suguvõsas on teada kõrgvererõhktõve, südameinfarkti või ajuinsuldi esinemist, samuti kui vererõhu näitajad on piiripealsed (130–139/85–89 mm Hg), tuleks vererõhku mõõta vähemalt kord aastas.

Kuidas kaitsta südant kõrge vererõhu eest?
• Liigu regulaarselt
Liikumine aitab hoida kehakaalu kontrolli all, ergutab ainevahetust, mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolisisaldust ja veresuhkru tasakaalu. Näiteks 10 kg kaalukaotus langetab ülekaalulistel inimestel vererõhku kuni 10 mm Hg võrra.
• Toitu tervislikult
Söö rohkesti kiudaineid, vähe soola ja vähe tahkeid rasvu. Väldi alkoholi liigset tarbimist, sest alkohol suurendab kehakaalu ja kiirendab veresoonte lupjumist.
Südamesõbralik toit vähendab vere kolesteroolisisaldust, vererõhku ja kehakaalu.
• Loobu suitsetamisest
Suitsetamine kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust, suurendab vere hüübivust ja trombiohtu. Seega tekib suitsetades suur oht südameinfarkti ja ajuinsulti haigestumiseks.
• Puhka regulaarselt
Küllaldane puhkus vähendab stressi ja seega ka ohtu kõrge vererõhu tekkeks

Artikkel on koostatud Lege Artis OÜ 2005 välja antud infomaterjali „Stress ja kõrge vererõhk“ põhjal.