Funktsionaalne toit – mis ja milleks?

Funktsionaalne toit on mõeldud inimeste tervise hoidmiseks ja seeläbi heaolu suurendamiseks. Kuid mitte iga toit, mida me peame tervislikuks, pole veel funktsionaalne. Asjaolusid selgitab Tartu Ülikooli Biokeemia instituudi dotsent Tiiu Vihalemm.

Mitte iga tervislik toit

Euroopas kehtiva definitsiooni järgi on funktsionaalne selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Haiguste ravimine funktsionaalse toidu mõiste alla ei käi.

Tiiu Vihalemm tõdeb, et inimeste huvi toitumise vastu on väga suur. “Igaüks tahab teada, kuidas ja mida süüa,” ütleb ta. “Tänapäeva inimene ei taha mitte ainult saada kõhtu täis, vaid ta huvitub sellest, kas toit on hea ja kui on, kuidas see tervisele mõjub.”

Vihalemm selgitab, et funktsionaalse toidu puhul peab olema teaduslikult tõestatud, et see mõjub keha mingile funktsioonile. “Kindlasti ei tähenda see seda, et iga toit, mida inimesed tervislikuks peavad, on funktsionaalne,” lisab ta.

Eestis eelkõige biojogurtid

Tiiu Vihalemm nendib, et funktsionaalseid toite tänapäeval veel väga palju ei olegi. Üks tuntuimaid on biojogurt. “Tänu oma funktsionaalsetele komponentidele intensiivistavad biojogurtid seedekulgla tegevust ja ka immuunsüsteemi,” selgitab Vihalemm. “Kui rääkida haigusriskide vähendamisest, siis võib ära märkida südame-veresoonkonna haiguste ja eriti soolevähi riski vähendamise.”

Väga levinud ja ühtlasi looduslik funktsionaalne toit on küüslauk. “Ka küüslaugul on kindlalt tõestatud raviomadused,” kinnitab Vihalemm.

Funktsionaalsetest toitudest on peale biojogurtite ja küüslaugu meie toidupoodides saada ka sojajahu, kuhu on lisatud sojavalku, linaseemneõli, kibuvitsamarjaekstrakti ja veel ühte-teist kasulikku.

Tavalisest toidust saab funktsionaalne

Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud tervistavaid komponente. Näiteks niigi väärtuslikest piimatoodetest teeb funktsionaalse toidu probiootikumide lisamine. Probiootilised bakterid soodustavad seedimist, taastavad antibiootikumikuuri järel seedekulgla normaalse mikrofloora, vähendavad nii kõhulahtisuse kui kõhukinnisuse riski, langetavad vere kolesteroolisisaldust ning teevad muudki head.

Lisaks probiootikumidele lisatakse toidule mõnikord kiudaineid, millel on samuti tervistavad omadused seedekulglale ja kogu organismile. “Ka osadele parematest jogurtitest on lisatud kiudaineid,” teab Tiiu Vihalemm.

Neid keerulise nimega aineid, mille lisamine teeb tavalisest toidust funktsionaalse, on veel terve rida. Kuid alati ei lisatagi uusi komponente, mõnikord võetakse hoopis midagi ära. “Selline asi on juhtunud näiteks hüpoallergilise riisiga, millest on eemaldatud valguline komponent,” räägib Vihalemm. “Kuna osa inimesi ei talu valgulisi komponente, olgu need siis piima-, pähkli- või teraviljade valgud, on tehtud riis söödavaks ka riisivalgu suhtes allergilistele inimestele.”

Kodumaised toidud igal juhul paremad

Kas tulevikus kaovad nö tavalised toidud üldse ära? “Ei usu,” vastab Tiiu Vihalemm. “Igas toidus on midagi head.”

Eriti head on kodumaised tooted, mida Vihalemm soovitab igaühel julgesti süüa. “Kehtib reegel, et mis on meie lähedal kasvanud või valminud ja millega oleme aastasadade jooksul harjunud, on meile kõige parem,” põhjendab ta. “Mis tuleb kaugelt, see on hoopis halvem.”

Autor:  Aire Koik