Kõht kinni? Jälgi oma toitumis- ja liikumisharjumusi

Tartu Ülikooli Kliinikumi Sisekliiniku gastroeneteroloogia osakonna juhataja Riina Salupere ütleb kohe jutuajamise alguses, et kõhukinnisus pole haigus. “See on üks haigustunnus,” selgitab ta. “Kõhukinnisus võib esineda mitmete teiste haiguste puhul, kuid võib olla ka lihtsalt üks mööduva iseloomuga sümptom, mis viitab soole talitlushäirele.”

Kõhukinnisuseks loetakse, kui roojamise sagedus on harvem kolmest korrast nädalas. Nii et sugugi pole roojamise sageduse normiks kord päevas. Pealegi on kõhukinnisus väga subjektiivne tundmus. “Osa inimesi peab kõhukinnisuseks roojamise sageduse vähenemist, mõni teine pingutust nõudvat ja valulikku roojamist,” kirjeldab dr Salupere. “Kolmas võimalus on, et inimene nimetab kõhukinnisuseks olukorda, kus roe konsistents on muutunud.” Arstide jaoks aga on kõige olulisem näitaja roojamise sagedus.

Kõhukinnisuse ajal täitub jämesool roojamassiga. “Aga et mingid jäägid kuhjuksid kusagil mujal organites peale jämesoole, seda kindlasti mitte,” kinnitab gastroenteroloog.

Kõhukinnisusel võib olla mitmeid põhjused. “Sageli on põhjuseks mõni muu haigus, mõnikord ravimid, mida inimene kasutab, teadmata, et need võivad soole tegevust mõjutada,” loetleb dr Salupere. “Põhjus võib olla ka valedes toitumis- ja liikumisharjumustes.”
Tihti on kõhukinnisusega hädas rasedad. “Rasedal on see on täiesti oodatav, sest organismis toimuvad hormonaalsed muutused mõjutavad ka soole tööd, jämesoole töö on siis aeglasem,” selgitab dr Salupere.
Kõhukinnisus võib kaasas käia ka stressiga, tõdeb arst. Aga kõhukinnisus ei teki mitte stressist kui niisugusest, vaid sellest, et stressi tingimustes inimene muudab oma tavapäraseid harjumusi. Pingeolukorras ei jälgi inimene enam korralikult, mida ta sööb või tarvitab liiga vähe vedelikku.

Kõhukinnisuse leevendamise taktika sõltub suuresti inimese east. “Noor inimene peaks kindlasti mõtlema liikumisele, toitumisele, vedeliku tarbimisele ja võibolla leiab ta lahenduse,” soovitab dr Salupere. “Kui probleem on eakal inimesel, siis tuleks küll nõu pidada perearstiga, sest kõhukinnisus võib olla mitmete haigustega kaasnev sümptom või on põhjustatud ravimite võtmisest.”
Lisaks soovitavad arstid kõhukinnisusega hädas olevatele inimestele sooletreeningut. Treening seisneb selles, et hommikul tuleb juua klaas vett, mahla või piima, seejärel süüa ja pärast proovida tualetis soolt tühjendada. “Mõte on selles, et inimene harjuks kindlatel kellaaegadel soolt tühjendama,” selgitab dr Salupere ja kinnitab, et roojamisharjumust on võimalik treenida ja harjutada.

Dr Salupere soovitab kõhukinnisusega hädas olevatel inimestel oma menüü üle vaadata - kas sööd piisavalt puu- ja juurvilja, kiudaineterikast toitu ja kas tarbid küllaldaselt vedelikku.
Probleemi lahendamiseks lahtisti võtmine ei tohiks arsti sõnul olla esimene valik. “Enne tuleks proovida muid variante ja kui need ei mõju, siis teatul tingimustel tuleb tõesti kasutada lahtistit,” sõnab dr Salupere. “Muidugi võib tarvitada ka taimseid raviteesid, mida apteegis müüakse ja mis toimivad väga hästi.”
Klistiiri vajavad kõhukinnisusega inimesed harva, ja enamasti need, kelle kõhukinnisus on tingitud teisest haigusest, nn põhihaigusest.

Coloni hüdroteraapia nime all tuntud jämesoole vesipesu ei ole kõhukinnisuse ravi, nagu paljud ekslikult arvavad. “See ei too kõhukinnisusega inimestele leevendust, kuigi ajutiselt vabastab soole roojast,” ütleb dr Salupere. “Ka organismi puhastamisest kui niisugusest ei saa me selle meetodi puhul rääkida. See on üks alternatiivne meetod, mida teatud kohtades populariseeritakse, kuid meditsiinilist näidustust selleks ei ole.”

Aire Koik