Kes või mis on probiootikumid?

Inimese organism on koduks suurele hulgale mikroorganismidele ehk mikroobidele. Kõige enam mikroobe eluneb suus, seedetraktis ja tupes. Enamik nendest kuulub nn normaalse mikrofloora hulka, osa on aga patogeensete või potentsiaalselt patogeensete (haigusttekitavate) omadustega. Soolestiku ja kogu keha tervishoius on väga oluline tasakaal. Kergemini läheb korrast ära piimhappebakterite tasakaal. Samas on seda tasakaalu lihtsam hoida ja taastada.

Viimasel ajal on nii meil kui mujal maailmas muutunud aktuaalseks probiootikumide teema. Probiootikumideks nimetatakse bioloogiliselt aktiivseid mikroorganisme (peamiselt laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldavad preparaate. Probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis küllaldasel hulgal koos baastoitumisega avaldavad tervist parandavat toimet. Neidsamu “häid” piimhappebaktereid leidub ka hapendatud piimatoodetes (keefir, jogurt), kuid tõhusam ja mugavam on kontsentreeritud bakterirakke osta pulbri, kapslite või tablettidena – väikeses annuses on rohkem baktereid ning need on läbinud ranged kvaliteedi ja ohutuse nõuded. Annustamine on täpsem ja lihtsam ning avaldavad tugevamat toimet.

Probiootikume kasutatakse mitme haiguse korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ning organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Probiootiliste piimhappebakterite ainevahetuse üheks lõpp-produktideks on piim- ja äädikhape, mis aitavad haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta. Lisaks sellele takistavad probiootilised bakterid haigustekitajate kinnitumist sooleseinale. Enamasti soovitatakse probiootikume kasutada viirusliku kõhulahtisuse puhul ning antibiootikumravist tingitud kõhulahtisuse raviks. Probiootikumid leevendavad kõhupuhitust ja kõhuvalusid ka funktsionaalsete seedetraktihäirete (ärritatud soole sündroom, krooniline kõhukinnisus) korral. Seedeprobleemid võivad tekkida ka tasakaalustamata toitumisel, kui süüakse palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toitu.

Kuna piimhappebakterid lagundavad laktoosi ja kaseiini, võib neist teatud määral abi olla ka piimasuhkru (laktoosi) talumatuse ning piimaallergia korral. Probiootikume on aastate jooksul palju uuritud ja on leitud, et probiootikumidest on kasu ka organismi üldise vastupanuvõime tõstmisel – nimelt stimuleerivad nad immunoglobuliinide teket mitte ainult soolestikus, vaid ka mujal organismis. Seetõttu soovitatakse neid kasutada ka profülaktiliste kuuridena. Uuringud on näidanud, et probiootikume saavad lasteaialapsed haigestuvad harvemini mitte ainult viiruslikku soolepõletikku ehk “kõhugrippi”, vaid ka hingamisteede infektsioonidesse ning neil esineb vähem keskkõrvapõletikke. Probiootikumide profülaktilist kasutamist soovitatakse ka neile, kes sageli põevad kuseteede infektsioone ning tupekandidoosi, samuti vanemaealistele patsientidele, kes kannavad hambaproteese ning kellel kipub tekkima suu limaskesta seenpõletik.

Kuna kasulikke mikroobe soolestikku varuks koguda ei saa, on mõttekas preparaate kasutada kuuajaliste kuuridena. Sügis-talvisel hooajal võiks profülaktilisel eesmärgil kuuri sõltuvalt tervislikust seisundist korrata iga kuu või paari järel.

Probiootilises preparaadid on juba aastaid olnud saadaval ka meie apteekides. Enamik probiootikume sisaldab erinevaid piimhappebaktereid. Mõnedesse toodetesse on lisatud „lisaaineid“, et “head bakterid” püsiksid organismis elujõulised, bakterid oleksid paljunemisvõimelisemad ja toime saabuks kiiremini. Mõned preparaadid sisaldavad näiteks ka B-vitamiine, mis kiirendavad ja tõhustavad preparaadi toimet. Täpsustavat infot saab oma perearstilt ja apteekritelt.

Refereeritud materjalidest:
"Probiootikumid teevad tervisele head", Karin Klaus, Pärnu Postimees (2008);
"Probiootikumid", Iris Koort, Linnaleht (2008);
"Probiootikumid diabeetiku elus", TÜ prof. emer Selma Teesalu, ettekanne Tartu linna tervisepäeval (21.02.2009);
"Uurimistöö probiootikumidest", Margo Saaremets (2009).