Paksud peategelased sooles

Tüsedate inimeste seedetrakti asustavad hoopis teistsugused bakterid kui tavakaaluliste omi. Sellisele järeldusele jõudis Ameerika teadlane John DiBaise Mayo-kliinikust Phoenixis, Arizonas. Ilmselt sõltub rasva paigutumise tempo bakteritest.

Iga inimese sooles elavad biljonid mikroobid, mis mängivad seedimisel tähtsat rolli, kuid siiani on see veel vaevumõistetav. Mayo-kliiniku teadlased Phoenixis uurisid baktereid üheksa inimese väljaheiteproovides – kolmel ülekaalus, kolmel tavakaalus ja kolmel endisel adipoossel (rasvtõves) inimesel, kellele oli tehtud kirurgiline operatsioon (bypass), mis suunab suurema osa toidust maost mööda ja toimib äärmusliku tüseduse vastu. Need tulemused avaldati erialaajakirjas PNAS.

Bakterite uurimiseks kasutasid meedikud biotehnilisi meetmeid, mida rakendatakse keskkonnatehnikas, leidmaks kasulike omadustega baktereid. Nad filtreerisid bakterite DNA ja uurisid nõndanimetatud 16S-rRNA-geeni. See geen on kõigis bakterites ja mängib proteiinide DNA-koodi tõlkimisel tähtsat osa. Sellest geenist leitud variandid annavad teada, milliseid bakteriperekondi esineb.

Uurimuse tulemusena selgus, et ülekaaluliste mikroobisegud erinesid teiste katsealuste omadest tunduvalt. Eriskummaline oli mikroobigrupi olemasolu, mis toodab metaani ja kasutab vesinikku. Teadlased oletavad, et see vesinikutarbimine varustabki keha rasvaga, kuna ta toetab teiste bakterite tegevust, mis toodavad vesinikku ja rasvhappeid.

Tavalise kehakaaluga inimestel vesinikutarbijad puudusid ja neil esines palju vähem rasvatootjaid. Ka opereeritud patsientide seedebakterid erinesid mõlema ülejäänud grupi omast. Teadlased viitavad, et kirurgiline sekkumine avaldab tugevat toimet mikroobipopulatsioonile, mis kõneleb omakorda operatsiooni tõhususe kasuks.

Refereerinud Liia Merino